Tuesday, August 16, 2011

Hullupea reis vol 8

Tuju on praegu väga hea. Ei tea, millest see olla võib. Võib-olla lihtsalt sellest, et Pariis meeldib mulle hästi palju. 

Täna otsustasin tänu Helmi soovitusele minna täiesti ilma plaanita linna peale. Läksin siis metroo peale, tulin maha Ledru-Rollin peatuses (valisin selle, sest ma ei salli seda peatuse nime millegipärast :P) ja see oli täielik great success. Koht, kuhu ma jõudsin (siiski Pariis), oli nõnna kaunis, et oleksin võinud seal ikka tunde ringi käia, aga kahjuks väsisin mõne aja pärast ära, nii et otsustasin korra koju sööma minna ja siis õhtul uuesti väljuda, kui on juba pimedam. Mõeldud, tehtud. Mõtlesin, et söön oma nektariine ja ongi söödud, aga host tuli koju ja tegi pastat, nii et kahjuks ei saanud nii lihtsalt sedapuhku. :D Õhtul siis läksin jälle välja, aga seekord ei õnnestunud peatuse valimine nii edukalt. Astusin välja kuskil mõttetus kohas, mis oli suht inimtühi ja kus ei olnud peaaegu midagi. Silmailu mõistes vähemalt. Kõndisin siis mõnda aega ja läksin uuesti metroo peale, mis viis mind natuke edasi. Jaa nii ma jälle Eiffeli juurde jõudsingi. Mitte otse metrooga, kõndisin ikka mõnda aega enne kui jõudsin, aga põhimõtteliselt jälle seal käidud. Ja ma nii armastan seda kohta, nii palju ilu. Üritasin mõista, miks see kolakas nii ilus on, aga ei suutnudki välja mõelda. Lihtsalt meeldib nõnna palju. Tegin mõningaid pilte, ostsin crépe'i (hah, Crépe au Chocolat kõlab fancylt küll, aga on tegelikult pannkook Nutellaga :D) ja nautisin elu. 

Ja kui koju tulin, siis mu hosti polnud veel. Mineee ära kui hea tunne oli. Kaks uksekoodi peas, oma võtmed käes tulla Pariisi koju, kus kedagi pole. Living the dream, ma ütlen. Tundsin, kuidas tulevik vilksatas silme eest läbi. :D Tähendab jah, nii palju siis mu unistustest, eks. Hästi hea tuju, kohe hästi hea. Nüüd olen väsinud, aga ma ei raatsi kunagi oma hostile öelda, et ma tahaks magama minna, see tähendab, et ta peab oma kodus oma diivanilt ära kobima. Kehv. Nii et ootan, kuni ta märkab, et ma olen väsinud, või otsustab ise magama minna. :D Mõistlik, ma tean. 

Muidu ikka ikka kõik hästi hästi, mingit arengut siit ära minemise osas pole olnud, ikka ainult negatiivsed või puuduvad vastused igalt poolt, kuhu kirjutanud olen. Ja tundub, et hostil pole ka kiiret mu ära ajamisega, nii et eks vaid Jumal teab ja juhib, mismoodi asjad lähevad. Palvetage ikka. :)


2 comments:

matu. said...

Kuna kõik sinu reisipostitused lõppevad üleskutsega palvetada, siis oled sa juba kergelt Pauluse stiili üle võtmas.

16 Rõõmustage alati,
17 palvetage lakkamatult,
18 tänage kõige eest - sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!
(1.Ts 5)

Mariliis said...

No vot.

Palvetage siis! :D