Jõulud

Need jõulud olid mõnusad. Tõsiselt mõnusad. Jõululaupäeval oli koos peaaegu terve minu pere, TarvoUlli olid Pärnus Ulli pere juures. Ülejäänud olid meil. Krissu ja Lauri tulid hommikul 11ks meile hommikust sööma ja siis veetsimegi juba terve päeva koos, sõime, sõime, sõime, käisime kirikus, sõime ja sõime. Kogu selle söömise juures rääkisime mingit mõnusat juttu, nii et vähemalt osa sellest rasvast, mis toidust tuli, sai ikka naermisega ära kulutatud :P Aga tõesti mõnus oli. Meil oli selline diil, et igaüks teeb lühikese ettekande teemal "minu unelmate kingitus". Ehk, mida sa tahaksid jõuludeks, kui mingeid takistusi ja piiranguid ei oleks. Väga põnev oli tegelikult kuulata mõtteid ja eriti armas oli kuulda, et Lauri unelmate kink on minna terve perega ümbermaailmareisile. Loomulikult me naersime natuke ta üle, aga ma hakkasin veids hiljem mõtlema selle peale ja tõesti, eriti mõnus pere on, miks siis otsida mingeid muid inimesi reisimiseks, kui omast käest nii hea seltskond võtta? Oi, seda reisi tahaks kindlalt teha kusjuures... Mm... :)

Igatahes! Laupäeval olid ka Tarvo ja Ulli meiega ja kuigi see õhtu oli üsna lühike, sest kõik olid jõulupidustustest ära kurnatud, oli meil ikka tore ja rõõmus aeg koos.

Tegin selle jõulu ajal palju kaarte. See oli lahe. Lasin oma kujutlusvõimel täiega lendu minna ja tõesti, ei olnud kahte ühesugust kaarti. Mulle meeldib meisterdada niimoodi küll, aga ideed said nii otsa, et lõpus oli suht lambine tunne juba :P

Igatahes jah, minu jõulud olid õnnistatud jõulud. Kinkidele ei olnud nagu mingi rõhku pandud (kaardid ei loe :P) ja pere ja kallitega koos olemine oli hinnas. Mulle meeldib küll mu pere.

Nüüd on vaja uus aasta vastu võtta.

Enne seda tuleb MyFitnessisse trenni minna tegema.

Näeme järgmine aasta, kallid, keda täna ei näe! :)

*inspireeritud: jõulud*

Jõul!!!

Häid jõule, kallid sõbrad! Armastan teid!

Ja palju õnne sünnipäevaks, kallis Jeesus! :)

Jõul

Tere, sõberid, ma ei tea, kas keegi on märganud, aga jõulud hakkavad kätte jõudma. Ma märkasin, sest mõned hakkasid ükshaaval ette lugema, mida nad kellelegi kingivad. Aga mina ju ei ole veel midagi mõelnud. Vähe tobe... aega on nii vähe. No tegelikult ma olen mõelnud küll, aga välja pole mõelnud midagistki. OHH, tegelt ühe asja mõtlesin küll. Ee... never mind.

Sel aastal on meie kooli jõuluaktus Tallinna Jaani kirikus. Paljud kooliõpilased suhtuvad sellesse väga negatiivselt. Esiteks, vaja linna sõita. Teiseks, kirikus on igav. Kolmandaks, mitte üllatavalt - see on ju usu pealesurumine. Vaimulik sõna kooli aktusel on OK, aga kui seda on vaja kirikus kuulata, siis enam ei sobi. Nii imelik, kuidas inimeste aju töötab. Ma tean, et mul on kerge öelda, sest noh, ma elan linnas, tean, mismoodi kirikus on ja olen usklik inimene. Aga siiski, ma arvan, et peaks varsti tegema ettepaneku kogu maailma rahvale. Jõulud on kristlik püha. Kes ei taha sellel ajal Jeesusest midagi kuulda, ärgu tähistagu jõule. Minugipoolest.

Tegelikult soovin aga kõigile häid jõule ja häid kingiideid, kui neid veel vaja on. Ise tehtud, mitte lihtsalt kallis, on parim, pidage meeles! :)

Mis toimub siis?

Ma vaatasin siin, et mu eelmine sissekanne on ikka eriti vägev. Tunnen kohe, kuidas inimesed tunnevad mind paremini ja teavad, kes ma olen ja mis ma mõtlen. Ausalt öeldes on asi lihtsalt selles... vist... et päris palju on toimunud. Ja hästi raske on seda kokku võtta või sõnadesse panna. Välja öelda. Tegelikult välja öelda polegi nii raske, sest suuliselt ma ju oma mõtteid natuke jagasin sellele, kes küsis. Blogimisega on lihtsalt see, et kui ikka paus vahele jääb, siis on jura. Enam ei viitsi eriti võtta ja kirjutada. Aga ma nüüd võtsin. Ja kirjutan.

See nädalavahetus, mis ma seal mainisin. Aah.. tegelikult on mõttetu nii vanast asjast rääkida, võiks uusi asju välja mõelda. A ma ei viitsi. Räägin sellest 20-23 novembrist. Minu kallil kogudusel, Elav Kivi Vabakogudusel oli aastapäeva nädalavahetus. Igal aastal saab EK kogudusel surnutemälestamispühal sünnipäev olema. Seekord oli esimene. Ja see oli suurepärane. Meil oli külas üks seltskond inglise mehi, kes meie üritustel meile häid sõnumeid jagasid ja toredad olid. Kahju on ainult nüüd sellest, et ma rohkem ei oska midagi öelda. Emotsioonil oli nii suur osa kogu asjas, tundsin Jumala lähedust nendel päevadel, nagu ka saatana rünnakut ja seda, et me saame sellest viimasest tahtmise korral hõlpsasti jagu. Selle nädalavahetuse laupäeval oli PP eelkoosolek Pärnus ja see oli ka super, vaatamata kõigele, mis läks mitte nii hästi. Asi taandub sellele, kas Jumal on kohal või mitte. A mulle tundus, et oli.

Kindlasti on veel juhtunud palju head. Palju-palju. Ja palju mõtteid on ka olnud kõige selle kohta. Näiteks 4.-5. detsembril olid ka ülistusõhtud. 4. olin ma kohal ja see oli ka mõnus. Aga veel toimub, veel kohtun ma inimestega, räägin inimestega, kuulen inimestest, kellel on jagada lugusid sellest, mida Jumal teeb. Ta teeb, nii palju teeb! Tahaks, et inimesed jagaksid rohkem sellest, mida Ta teeb.

Veel tahan ma, et Jumal täidaks mind rohkem ja veel rohkem armastusega. Et ma saaksin seda rohkem ja veel rohkem teistele jagada, ilma, et ise tühjaks jääksin. Tahan Sind armastada, sõber, üleloomuliku Jumala armastusega. Tahan, et Jumal oleks minu elus nähtav. Tahan olla aus ja hea inimene. Kõik.