Tere, mul on uni.

On vaheaeg. Ma ärkasin vabatahtlikult kell 6, et Leenu ei peaks seda üksi tegema.

Tere, mul on Suur Uni!

Palvevastus

Kirjand läks hästi. Mulle meeldis seda kirjutada. Usun, et Jumal aitas.

Teema: "Unustatud väärtused".

Tulemusi veel ei tea, aga annan teada.

Aitäh palvete eest! :)

Proovikas

Mul on proovikirjand. Neljapäeval. Nüüd! Palveta, palun.

Aitäh!

Lubadused.

Olen märganud, et ei anna inimestele kergelt lubadusi. Kui tean, et ei saa oma lubadust pidada, jätan selle andmata. Siis.. teistele inimestele.

Kui ma aga endale luban midagi... isegi, kui ma Jumalale midagi luban, kipun tegema mööndusi, leides igasuguseid vabandusi, miks mul on õigus seda lubadust antud hetkel murda.

Aga lõppkokkuvõttes, keda ma petan? Kes on see, kellel on midagi kaotada? Kes saab liiga, kui Mina murran lubadusi, mida olen andnud Endale ja Jumalale? Olen geenius: MINA! Jess! Ja rohkem teeb haiget see, kui murran Jumalale antud lubadusi. Mida ma luban üldse, kui ma ei ole nõus seda pidama tingimustest hoolimata?! Seda tehes annan ma oma elus rohkem ruumi saatanale ja tema süüdistustele ning allasurumistele. Ja ma lasengi tal endale peale astuda. Lasen tal öelda, et enam rohkem ma Jumalalt andeks ei saa paluda. Või saan, aga ei taha, sest piinlik on. Või tahan, aga kardan, et murran seda lubadust veel-ja-veel-ja-veel.

Kui ma tahan julgelt elada, pean ma ütlema saatanale (kes, muideks, ei ole sugugi tugev, vaid lihtsalt tobedalt kaval ja õel), et tal ei ole minu elus mitte mingit ruumi. Ta ei mahu minu ja minu Jumala vahele. Mitte miski, mida ta teeb või ütleb, ei saa vastu astuda mulle, kui ma käin koos Jumalaga. Usk päästab palju. Usk on toonud mulle võidu saatana üle, mida ma siis veel üldse põen?

Võtan ennast kokku. Saatan võib ise vaadata, kus saab. Hea oleks, kui ei saakski. Ta üritab meelitada ja keelitada nii halva kui heaga, aga kui see miski, millega ta meelitab, vähendab minu isiklikku aega Jumalaga, pole ju mõtet! :)

Johannese esimene kiri
5. peatükk

Maailma võitvast usust

⁴ Jah, igaüks, kes on sündinud Jumalast, võidab ära maailma. Ja
see ongi võit, mis on võitnud ära maailma - meie usk.
⁵ Kes on, kes võidab ära maailma? Eks see, kes usub, et
Jeesus on Jumala Poeg!

Aamen!

*inspireeritud: hilisõhtune mõttelend*

Elu On Lill

Mulle meeldib, kui elu on hea. Ma olen üks õnnelik inimene. Noil hetkil, kui tuleb väike emo peale, piisab sellest, kui ma mõtlen, et on ainult üks, kes tahab, et ma õnnetu oleksin, ja juba selle pärast ma ei taha mossitada. Suht hea ju? :)

Naeratame rohkem! Hullult tore on!

*inspireeritud: hea tuju*

Tere!

Ma tahaksin Sinuga juttu ajada! Helista mulle! Või ära helista, räägi MSNis või Skype'is.

Räägime.

:)

*inspireeritud: chat mood*

Mõte

Mairo jutlustas täna meie kirikus. (Tallinna Elav Kivi Vabakogudus) Praegu ei mäleta täpset teemat, kuigi meeles on küll, mis ta rääkis.

Point siis, miks ma kirjutan. Täiesti muuhulgas, sellel pikemalt peatumata, ütles Mairo Jeesuse sõnad Matteuse evangeeliumist "..Jesaja on teist õigesti ennustanud, öeldes: see rahvas austab mind oma huultega, aga nende süda on minust kaugel."

Sõna "austab" oli ta küll asendanud sõnaga "ülistab", aga point jäi samaks (või tuli minu jaoks just tugevamini välja). Ja kõige selle jutu keskelt, mida Mairo rääkis, oli just see lause see, mis mind kõvasti torkas ja tuikama jäi. Olen väga tihti selle koguduse ees mikri taga ülesandega juhtida meid kõiki ülistusse, aga samas olen tundnud, et mu süda on kaugel sellest, kus ta olema peaks. Laulude ajal on tulnud ette, et mõtlen järgmist käiku, üritan meelde tuletada, mis on sõnad, mõtlen, kas rahvas seisab või mitte (enamasti on minul silmad kinni) jms. Täiesti jaburaid asju. Samas suuga laulan "tänan risti eest Sind" või "võin jääda laulma Su armastusest". Miks on vaja nii kahepalgeline olla? Mis siis, et ükski inimene seda ei märka, Jumal ju teab, mis on südames. Jumal teab, kus minu mõtted on.

Ja ütlen ausalt, päris mark hakkab.

Enam ei tee. Ülistus on ülistus ja seda tuleb teha südamega ja Jumalale!

Aitäh, Jumal! :)

*inspireeritud: Mt 15:7-8*

:)

Armastan oma uusi kõrvaklappe.

Leenu, neid ma tagasi ei taha, mis ma sulle andsin! ;)

Siiras ümiseja ja tüütu jänes

Palju on toimunud tegelikult. Tegevusetus ei ole põhjus, miks ma kirjutanud ei ole. Põhjuseks on hoopis see, et ma ei ole suutnud ennast kokku võtta, et midagi kirja panna.

Jah ja Ei koha pealt... Olen edukas, ütlesin ühele asjale ei. Ja Jumal ütles teisele minu eest. Aga ma ei suuda õigetele asjadele õigel ajal jah ikka öelda. Ei tegele plaanitud koguses kooliga, Jumalaga, sõpradega.

Aga tegelikult olen ma armastust täis. Palju armastust on. Armunud ma ei ole, aga armastan palju.

Ja lähen teed jooma.

*What the world needs now is love, sweet love*

Ema kutsub.

I want...

I want to run as fast as I can into a wall, then fall down and not get up until I'm really ready.
I want someone to come to my room and sing to me with the voice of an angel.
I want to sit on Daddy's lap and tell Him about my day and everything that's going on in my life. I know He knows, but that just makes telling Him easier.
I want to dance like no one's around.
I want to sing like nobody's listening.
I want to give like I have plenty.
I want to see the world through Jesus' eyes.
I want to love like He loves.
I want to live like he wants me to.
I want to live like there's no tomorrow.
I want to be the person I was made to be.

*Note to self: train to be able to run fast; pray for angels; pray; stop feeling ashamed; pray; pray; pray.*