Jumalakartus

Ps 111:10 Issanda kartus on tarkuse algus; hea arusaamine on kõigil, kes teevad seda mööda; tema kiitus kestab igavesti.

Õp 9:10 Issanda kartus on tarkuse algus ja Kõigepühama äratundmine on arukus.
Srk 1:14 Jumalakartus on tarkuse algus, see on usklikele kaasa sündinud emaihust alates.

Mul on mark natukene, ma olen sellist lauset umbes miljon korda tsiteerinud, aga nüüd olen aru saanud sellest, et mul ei ole õrna aimugi, mida jumalakartus üldse tegelikult tähendab. No okei, ei saa öelda, et õrna aimugi ei ole, aga see on omandanud tähenduse "kristlaseks olemine". Ma olen kristlane - järelikult kardan Jumalat.

See peakski nii olema, aga kas on?
Minu puhul kahjuks mitte, sest sellele ei panda just oluliselt palju rõhku. Jumalakartus on tarkuse algus.

Aga kuidas?

*Inspireeritud: ... jutuajamine Kertuga ja veel...*

Jumal vs teenimine

Tänu Jumalale on mul olnud võimalus nii mõnegi kristliku ürituse korraldamise juures olla. Tänu Jumalale just sellepärast, et kogemuste pagas on suuuur(em). Ja lisaks tunnen uhkust, et olen saanud olla osa millestki üsna suurest ja olulisest. 

Samas

Kahjuks on nii, et kuigi nende ürituste korraldamine on mõeldud selleks, et Jumala au kõrgeks tõsta, jääb Jumal korraldamise juures tihti tahaplaanile. Meil on nii kiire kogu aeg, et pole aega või siis energiat, et Piiblit lugeda või palvetada. Nagu oma raamatus rääkis vend Yun, võib Jumala teenimine saada olulisemaks, kui Jumal. Tekibki "võistlus" Jumala ja tema teenimise vahel. Aga Jumal ei taha seda. Eelistada tema teenimist temale endale on lihtsalt kuidagi arulage. 

Ma ei tea, kui normaalne see on, sest teen seda tihti, aga panen siia jällegi ühe laulu sõnad. Kertu lasi seda laulu mulle ja mulle meeldib selle point väga. Ei hakka tõlkima, te ju saate aru. Kes iganes minu blogi lugema peaks ;)

And love to me is when you put down that one more thing and say.

I've got something better to do.

And love to me is when you walk out on that one more thing and say.

Nothing will come between me and you.

Not even one more thing.. (Sara Groves - Just One More Thing)

Kui sa mõtled, et tahaks Piiblit lugeda, aga veel see-see-see asi vaja ära teha, siis pane need asjad siiski kõrvale ja loe enne Piiblit. Ja seda enam, kui sa isegi ei mõtle, et tahaks Piiblit lugeda, sest nii kiire on ja ooo kui väsinud me pärast pikka päeva oleme. Võta Piibel kätte! Jumal kannab ülejäänu eest hoolt! Ükski asi, mis on Jumala tahe ei jää tegemata, kui me temale toetume ja teda ning tema tahet otsime.

Jumal õnnistab meie tööd tema riigi heaks. Ärme sea olulisuse edetabelis temast ettepoole!

P.S. Kirjutan asju, mida endalegi öelda tahan, äkki saab ka keegi teine sellest puudutatud. Ise üritan saada ;)

*Inspireeritud: kiire-kiire-kiire*

Mõte.

Mõte mitmuses: Mõtted. Neid on palju, nii et tahaks nagu midagi kirjutada. Ainuke probleem on selles, et ei oska. Oleks vaja võtta kokku ja tulistada, aga ei suuda. 

Ma olen kuidagi väsinud, aga samas üleni energiat täis. Tahaksin igast asju veel teha, aga samas võiksin ka lihtsalt istuda ja olla. Või siis mitte istuda, sest sellest on kopp. Aga lihtsalt võtta aeg maha. Ideaalis: võtta aega Jumala jaoks. Miks ma seda ei tee, ma ei tea. Loll olen.

Jumal ise on kogu aeg valmis, tal on aega niiiii palju, et pole mingit probleemi seda minuga veeta. Seda hullem siis, et mina ei tee üldse midagi sellega seoses. Ainult räägin ja räägin ja räägin. 

Appikene, kuidas jõudis praegu kohale, kui loll ma võin olla. Ma olen rääkinud nii lõputult inimestele ja kirjutanud blogisse, kuidas tahaks Jumalale lähemale jõuda ja Piiblit lugeda ja kõik ja nii... Selle asemel, et veeta see mulisemise aeg tegutsedes. 

Jep, minu kõrval võib nii käia:

*Inspireeritud: jah!*

Essee

Liisu Luide on enda üle uhke, sest ta kirjutas Practical English'i tunni jaoks toreda essee. Nii uhke on ta, et paneb selle ka blogisse üles. Olgugi inglise keeles. Varemgi juhtunud. 

What is Gospel? 

Amongst Christians, the word Gospel is very widely used. It is heard in conversations about music, about Church, about the Bible. Nowadays it is also used more and more amongst people that are not Christians as one of the word’s meanings refers to a music style that is acceptable for some who don’t usually listen to music that is inspired by God. Another use for the word is good for people who want to talk about the Bible and all it contains. So what is Gospel?

The word Gospel (originally from Old English godspell or godspel) means „good news“. As said before, the word Gospel is something preachers use a lot. Passages from any of the four canonical books of the Bible, Gospels of Matthew, Mark, Luke and John are often used for sermons as they speak about the birth, life, ministry, crucifixion, and resurrection of Jesus Christ upon whom Christianity is based. Besides the four there are 44 other Gospels that have been left out of the Bible. There are completely preserved Gospels, infancy gospels, partially preserved Gospels, fragmentary preserved Gospels, reconstructed Gospels and lost Gospels. The 44 were left out of the Bible due to doubt over the authorship, the time frame between the original writing and the events described or some contents, that had big differences with the common belief. Some Gospels can still be found and read, but unlike the four canonical Gospels, they are considered quite irrelevant in Christianity and aren’t included in the Bible.

Leaving the facts aside, reading the 4 Gospels of the Bible (as well as all of the rest) is a very important part of Christianity. Christians want to educate themselves with knowledge about their faith. Many parts of the Bible can be controversial and confusing, but the thing that is mentioned the most and that is the key word in Christianity is love. Loving God, loving yourself, loving other people. In the four Gospels, the verb „love“ is mentioned over 70 times. And the verse that all Christians and many non-Christians know by heart, John 3:16 also mentions the love that God has for the world. I am also one of the people to believe in such love and try my best every day to be loving towards others.

Secondly, another connection that people make having heard the word Gospel is a music style. It is music that also has a lot to do with the Christian life. People who write it usually write words that would honor and worship their God or just to express their belief. It can also be taken as just a Christian alternative to the common secular music.

People have argued over the origin of Gospel music. Some say that it comes from the African-American churches in the beginning of the 20th century. Others say that it was sung by mostly white Southern Gospel artists. Both opinions could be true as black gospel might have been used as a way of communication between slaves while in Africa and white gospel was originated in its European form before it ever got to America.

In conclusion I hope to have answered the questions about what is Gospel and how come it is heard in more than one context. Gospel is something that I believe should be shared with other people, it doesn’t matter whether in word or in music. It is good news that everyone should have the opportunity to hear.

Mariliis Luide, 11.A

*Inspireeritud: Liisu sügav sisemine soov ja vajadus inimestele teada anda, et on kristlane*

Kogudusele selg, Jumalale külg

Mulle väga meeldib see väide, mille pastor Raido on meile tuttavaks teinud: "Kui inimene keerab kogudusele selja, siis keerab ta Jumalale külje". Aga milline kristlane tahaks olla Jumalale küljega? Miks peaks kristlane tahtma Talle küljega olla? Kahjuks oleme paljudega pidanud tõdema, kui väga vastab see alguses esitatud väide tõele. Neid näiteid on niivõrd palju, et see tundub lihtsalt masendav. Eesti on teatavasti üsna-üsna ateistlik riik ja kui meie, noored ja vanad kristlased ei hoia täiega Jumalast kinni, siis on asi lootusetu. Kallid, otsime Jumalat! Uurime Piiblit, sukeldume natuke! Võtame riske! Huvitav on! 

Palun, keegi, sundige ka mind midagi ette võtma, et Jumalale lähemale jõuda. Tulge lugege minuga koos Piiblit või jagage mingeid huvitavaid leide! Esitage mulle väljakutseid, tahan neid vastu võtta! 

Paljude jaoks on Jumal üks objekt, millelt/kellelt saab asju soovida ja kui midagi läheb halvasti või midagi ei saa, siis on hullult hea kedagi süüdistada. Mis moodi see kuidagi loogiline on? 

Jumal, kes meid armastab (rohkem kui sa kunagi endale ette suudad kujutada) soovib meile parimat. Ta annab meile kõik, mida me vajame, siis kui me seda vajame. Jumal ju teab, mis meil puudu on. Ta kuuleb palveid, nii et palvetame! 
Väljakutse on selle nimi. Märksõna. 

Loeme Piiblit! Väljakutse. 

Palvetame! Väljakutse.

Räägime teistele kristlastele! Väljakutse.

Räägime uskmatutele! Väljakutse.

Kutsume uskmatuid üritustele! Väljakutse.

Jumal on seda väärt. Kas pole? 

*Inspireeritud: jutuajamised mõnede inimestega, mõttemõlgutused*

Elu

Nii palju on juhtunud, ma olen nii palju muutunud. Võib-olla isegi ei saa sellest aru ükski inimene peale minu ja Jumala, aga Mariliis Luide, kes elab praegu ei ole see sama, kes oli näiteks maikuus 2008. 

Vahepeal oli Soul Survivor ja selle viie päeva jooksul, mil oli see üritus, jõudsin ma oma usueluga kõigepealt nulli ja siis nii kõrgele, kus ma kunagi varem olnud pole. Pisarakraanid olid korralikult käima keeratud. 

Null-punkt oli jube, ma ütlen kohe. Ma süüdistasin Jumalat, olin nii  kuri tema peale, et see tekitas minus süümekaid, aga ei takistanud mind. Olin nii kibestunud, et halb hakkas. Kui Jumal oleks tol hetkel olnud inimene minu ees ja ma oleksin talle neid asju näkku öelnud, oleksin ma saanud tõenäoliselt kõigepealt näkku ja siis makku ühe mõnusa lataka. Asi oli nimelt selles (kui ma siin juba südant puistan, miks mitte siis juba täiega, eks? ;), et ss-il palvetati tervenemise eest. See oli minu järjekordne katse ka terveks saada. Kes ei tea (yeah right, et ei tea!), siis minu kehal on üsna mitu kohta, kus on kole lööve, mis läheb aeg-ajalt paremaks, aga siis tuleb täiega tagasi. Kõige hullem on asi labakätel. Igatahes võtsin ma nõuks selle eest jälle palvetada, aga ka see õhtu ei olnud minu jaoks see õige. Mulle see ei meeldinud, nagu arvata võid, nii et enne kui õhtu lõppes, võtsin ma oma kaks asja ja lihtsalt jooksin telgist välja. Ma ei plaaninud joosta, aga mul oli mark, sest ma ei suutnud pisaraid tagasi hoida. See oli sellepärast, et selleks hetkeks olin ma Jumala peale väääga pahane juba. Sealt sai alguse minu null-punkt. 

Aga vist juba järgmine õhtu oli see, kus ma lihtsalt andsin selle asja Jumalale ja otsustasin, et see asi lihtsalt ongi tema kätes ja mina ei kavatse enam kibestuda selle pärast. Lihtsalt ootan oma aega. Ootan, kuni ma olen piisavalt tugev Temas, teoreetiliselt ka töötan selle nimel. Peaaegu ka praktiliselt, aga see on natuke raskem. 

Oeh. Ootamine on kõige raskem asi maamuna peal, ma ütlen teile! Oodata ja usaldada midagi, mille saabumisajast ei ole mul aimugi. Öelda, et Jumal teab, lohutab natuke harvemini kui võiks. Aga siiski, minu lootus on temas, sest meditsiin mind ei aita ja ise see ära ei lähe. Jumalalt tuleb tervis ja kõik, mis siin ilmas on hea. Klišee? I think not! Isegi Piibel ju ütleb seda, järelikult on see tõde! JAAA! Jumal väärib kiitust, au, minu elu! 

Kõik Sulle, Issand! Armastus. Ülevoolav. Kellelegi tuleb seda edasi anda. Jumal on hea!

1. All to Jesus I surrender;
   All to Him I freely give;
   I will ever love and trust Him,
   In His presence daily live.
2. 
   
3. I surrender all,
4. I surrender all;
   All to Thee, my blessed Savior,
   I surrender all.
   
5. All to Jesus I surrender;
   Humbly at His feet I bow,
   Worldly pleasures all forsaken;
   Take me, Jesus, take me now.
6. All to Jesus I surrender;
   Make me, Savior, wholly Thine;
   Let me feel the Holy Spirit,
   Truly know that Thou art mine.
7. All to Jesus I surrender;
   Lord, I give myself to Thee;
   Fill me with Thy love and power;
   Let Thy blessing fall on me.
8. All to Jesus I surrender;
   Now I feel the sacred flame.
   Oh, the joy of full salvation!
   Glory, glory, to His Name!

*inspireeritud: Ikka elust enesest*