:)

I know I did. 

:)

Jumala usaldamine

Ma ei tea kuidas teile tundub, aga mulle tundub, et tavaliselt, kui inimesed ütlevad, et neil on elus praegu periood, kus nad õpivad Jumalat usaldama, siis sellega ei kaasne väga suured rõõmuhõisked. Tavaliselt käivad sellega kaasas raskused ja katsumused. Mul oli ka just. Seoses Tartu GLS bändiga - jätsin kõik asjad sellega seoses üsna viimasele hetkele ja tundsin, et ma olen väga suures jamas, millest ma ise mingitmoodi välja ei roni. 

Palvetasin, et Jumal aitaks ja juhataks õigete inimesteni ... ja ilmselgelt just seda Ta tegigi. Pärast seda kui olin üsna suures paanikas palvetanud ja magama läinud, siis sain hommikul sellise kirjakoha: 

(Psalm 71:1-6 NIV)

In you,  Lord , I have taken refuge; let me never be put to shame.    In your righteousness, rescue me and deliver me; turn your ear to me and save me.    Be my rock of refuge, to which I can always go; give the command to save me, for you are my rock and my fortress.    Deliver me, my God, from the hand of the wicked, from the grasp of those who are evil and cruel.    For you have been my hope, Sovereign  Lord , my confidence since my youth.    From birth I have relied on you; you brought me forth from my mother’s womb. I will ever praise you.

Võib-olla bändi kokkupanemine ei ole nii hull asi, et ma peaksin paluma päästet kurjast ja nii, aga kui ma lugesin seda kirjakohta tol hommikul, siis ma ei osanudki nagu muud öelda kui woowww, aitäh, Jumal. Nii õigel ajal nii õige kirjakoht ja tõotus. Minu palve. 

Jumala usaldamine ongi tegelikult lihtne, tuleb lihtsalt lõpetada paanitsemine ja vaadata, kuhu Ta juhib. Kuulata... päriselt kuulata, mis Ta räägib. 

Nii hea. 

Ja Anthony on täielik õnnistus. Kõikidele teadmiseks!