Coffee With God

http://www.youtube.com/watch?v=-xU9GR4H0WQ

Oleks ainult tahtejõudu, et seda aega võtta, siis olekski elu ilusam. :) 

Uskumatu...

Olen kuulnud raadiost ja lugenud internetist Utøya saare sündmuste kohta. Ja ei mahu pähe, kuidas see kõik üldse võimalik on. KUIDAS ometi... Lugesin pisarsilmil ellujäänute kirjeldusi juhtunust, pealtnägijate tunnistusi ja tavalisi ajaleheartikleid, kuidas Breivik tunnistas üles, et ta on mõrvade taga, tegemist ei olnud kuritegude vaid hädavajalikkusega, kuidas ta otsustas kasutada selliseid kuule, mis võimalikult palju vigastusi tekitavad, kuidas maksimaalne karistus Breivikule on 21 aastat vangistust, mille ta veedab luksusvanglas. Ma ei saa aru, lihtsalt ei saa aru, kuidas saab üks inimene otsustada, et lihtsalt üks hunnik inimesi ei ole väärt elama. Mis mõttes see võimalik on.. Oeh... Jumal mõistab õiglast kohut. 

Heureka

<<<>>>
Matteuse
Evangeelium
peatükk 5,
salm 16:
>>><<<
Nõnda paistku teiegi valgus inimestele,
et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas.
<<<>>>
Meie teeme
häid tegusid -
Isale kuulub
ülistus.
>>><<<
Nii käib.
<<<>>>
>>><<<
<<<>>>
>>><<<
<<<>>>

Nädalavahetusest

Mõtlesin, et kirjutaks natukene oma nädalavahetusest ka. Pikk versioon, mis ma kirjutasin Krissule (lühemaks versiooniks keri allapoole!):

Kui te ära läksite, siis ma tõusin suht üles ka. Sõin hommikust natuke, siis käisin jooksmas ja siis sõin veel.

Siis mõtlesin, et koristan veids, aga nii palav oli, et üldse ei edenenud. Siis saatsin Imrele ja Janetile sõnumid, et tunni pärast saab meie juures lõunat (siis oli kell juba 12 läbi). Siis läksin poodi, ostsin riisi, Uncle Ben's Sweet & Sour kastet, tomatipastat, jäätist ja arbuusi ja läksin koju süüa tegema. Vahepeal valisin pühapäevaks laulud välja. Siis tulid varsti Imre ja Janet, kellega sõime koos ja rääkisime juttu ja varsti hakkas pihta loomulikult mingi Youtube'i pidu. Kasutasime emme arvuti monitori, see on hea suur. Siis Imre käis vahepeal ära Marii juures, rõdu pahteldamas ja siis sai oma ema ja õega kokku, me Janetiga vahepeal tsillisime niisama ja siis otsustasime, et teeme kooki. Siis otsisime retsepti ja kirjutasime välja, mida selle jaoks vaja on ja läksime Selverisse. Selverisse sellepärast, et me eeldasime, et sealt saab köögikaalu ka osta, kuna meie oma ei tööta enam. Aga Selveris ei müüda köögikaalusid, nii et läksime igaks juhuks Maximast läbi, kus müüdi ka suht kõike peale selle. Siis läksime koju, kus Janet sai kõne oma emalt, kes ütles, et Janet käiks enne koju minemist poest läbi. Siis otsustasin, et käime parem kohe siis poest läbi, sest kes teab, mis kell Janet ära läheb. Niisiis sõitsime Mustika Prismasse, kuna siis saime kohe Janeti emale stuffi ära viia ja lisaks sellele müüdi seal ka köögikaalusid. Siis veetsime mingi 10 minutit Janeti juures ja sõitsime jälle meie koju. Tegime siis kooki, mille nimi on "Kook kolmes vaatuses." Mõtlesime, et saab õhtul süüa, kui Imre tagasi tuleb (plaanisime õhtul filmi vaadata). Koogi esimene vaatus on põhi, mis on põhimõtteliselt brownie kook. Teine vaatus on juustukook, mis läheb sinna brownie peale. Ja kolmas vaatus on vaarikavaht, mille me tegime lihtsalt marjavahuks (vahukoor segatud/mikserdatud marjadega), sest me kumbki ei fänna väga vaarikaid. Ja kui kook oli ahjus (enne vahukoore lisamist siis), lugesime retseptist, et GREAT, kook peab mõne tunni külmas veetma. Imre jonnimise peale andsime talle siiski ühe tüki maitsta. Väga hea oli. Siis vaatasime filmi nimega Arthur, aga kuna Imre jõudis alles kella kümne paiku ja natuke läks aega enne kui vaatama hakkasime, siis ei vaadanud keegi meist seda lõpuni. Imre läks viimasele bussile, Janet viimasele trollile ja mina ei viitsinud seda lihtsalt edasi vaadata, sest kahjuks Russell Brand ei ole väga hea näitleja ikkagist. Ma läksin hoopis vanni. Peab ju vannis käima, kui üksi kodus olen, eks. Ja siis koristasin nii kaua kui juuksed kuivasid. Ja siis panin endale äratuse kella 7:30ks ja läksin magama.

Pühapäeval ärkasin Martini kõne peale kell 10:50. Küsis, kas ma lähen kirikusse. Mõtlesin: pekkipekkipekkiPEKKI! Ütlesin, et noh.. jõuan 1,5 tunni pärast, kui tulen. Otsustasime, et pole mõtet. Siis tõusin voodist üles ja hakkasin endale praemuna tegema. Panin käima ühe Newspringi koguduse teenistuse. Seal on alguses ka ülistuse osa, nii et kui praemuna valmis, laulsin kaasa, kuna otsustasin, et kirikus ikka peab korralikult kaasa tegema. Siis sõin praemuna ja kuulasin jutlust. Ja kui praemuna oli otsas, siis sõin putru. Ja kui puder oli otsas, siis sõin šokolaadihelbeid piimaga. Samal ajal kuulasin jutlust ja mõtlesin, et jube hea jutlus ikka. Vahepeal olid mõned korrad pisarad silmas ka. See ju näitab, et on hea! Eks ole. Igatahes, siis sai kirik läbi, rääkisin Janetiga, et mis keiss on. Janet magas ka sisse ja ei läinud kirikusse. Kuna pidime Pesuriga kokku saama, siis tegime mõlemad omi asju, kuni Janet käskis mul Pesurile helistada. Ja siis helistasin Pesurile, kes võttis vastu ja ütles, et helistab mulle kohe tagasi. Ja kui ta tagasi helistas, siis leppisime kokku, et hakkame kõik minema ja saame Selveris kokku. Siis vahetasin paar korda riideid ja hakkasin Selverisse minema. Palav hakkas. Siis sain Pesuriga kokku ja ootasime Selveris pingi peal Janetit. Janet tuli, siis läksime poodi sisse ja hakkasime mõtlema, mida üldse tegema peaks. Söögiks siis. Otsustasime lõpuks pärast pikki mõttepause, et läheb eilne toit kordusele. Ostsime siis samad asjad ja läksime edasi. Edasiminek tähendas, et läksime Säästukasse, kust tahtsime arbuusi osta. Ma jäin asjadega välja ootama, Janet ja Pesur läksid jahile. Tulid sealt välja kõige suurema arbuusiga, mida ma näinud olen. Ütlesid, et see oli seal viimane ja kaalus peaaegu 10 kilo. Siis läksime koju ja hakkasime süüa tegema. Siis lõikas Pesur arbuusi lahti ja tuli välja, et see on seest peaaegu täiesti õõnes. Servades oli umbes 2 cm arbuusi ja ülejäänud oli plöga või tühi. Siis naersime ja kuna meil olid prügikotid otsas, läksin jälle poodi neid ostma. Siis ostsin prügikotte, vetsupaberit ja uue arbuusi, mis oli seekord palju ... täiem. Siis sai toit valmis ja me hakkasime sööma ja jätkasime oma jutuajamisi. Siis mõtlesime, et võiks filmi vaadata. Aga siis me ei leidnud ühtegi head varianti, nii et otsustasime, et sööme kooki ja joome Janeti ostetud lastešampust, mille korgi ta aknast välja lennutas ja see lendas väga väga kaugele. Ja siis rääkisime veel palju juttu ja siis hakkasime ülistuslaule kuulama ja laulma ja siis varsti pidi Pesur ära minema, et viimasele rongile jõuda. Janet jäi veel minuga ning mõne aja pärast tuli ka Imre, sest ta unustas laupäeval oma kohvipaki meile. Siis helistasite teie. Siis läks Janet koju ja mina ja Imre vaatasime lühifilmi nimega The Butterfly Circus, mis oli väga hea. Siis sai see läbi ja Imre läks vetsu, mille ajal ma vaatasin talle bussiaegu. Selgus, et ta peab suht kohe ära minema, et viimasele bussile jõuda. Siis ta läks ära ja ma hakkasin koristama. Ja siis panin öösärgi selga ja siis tulid teised koju. Siis ma veel rääkisin natuke Gretega, natuke Sikuga, natuke emmega ja läksin magama.  

Aga lühida(ma)lt... Sain päris palju aega veeta oma sõpradega. Reede õhtul läks lahti ja laupäev-pühapäev läks edasi. Kuna mu kodupere läks Hiiumaale, siis oli kodu minu päralt ja ma kasutasin seda täitsa ära, Janet ja Imre käisid laupäeval külas ja Janet ja Üllar pühapäeval. Tsillisime, tegime koos süüa, vaatasime arvutitest asju ja rääkisime põnevaid asju. Esimene kord vist Janeti ja Üllariga niimoodi tõsiselt juttu ajada, ja ma pean ütlema, et see oli täiega mõnus. Rääkisime elust ja surmast ja hirmudest ja rõõmudest ja tulevikust ja minevikust ja usust ja muidu toredustest. 

Väga mõnus aeg koos kallite inimestega, kuigi oleksin väga hea meelega ka oma laheda perega Hiiumaal olnud. 

Kes tahab millalgi head toitu teha, siis soovitan: riis + Uncle Ben'si Sweet&Sour + kanatükid. Imeline. 

Kes tahab millalgi head kooki teha, siis soovitan: kook kolmes vaatuses: brownie + cheesecake + marjavaht. Annan retsepti, kui tahad.

Olen Jumalale tänulik selle nädalavahetuse eest. Ma armastan Teda täiega. Pole midagi öelda... 

Sun Stands Still

Pühapäeva hommik möödus minu jaoks plaanitust teistmoodi. Plaan oli ärgata õigel ajal ja minna Viimsisse klaverit mängima. Tegelikkus oli see, et ärkasin kell 10:50 Martini kõne peale, et jou, tuled või? Ütlesin, et jõuan 1,5 tunni pärast. Otsustasime, et ma vast ei hakka siis minema. Aga kuna tegemist oli siiski pühapäevaga, siis ei tahtnud ma seda niisama tühja lasta. Võtsin siis ette Newspring koguduse kodulehe ja pika valimise peale valisin sealt jutluse pealkirjaga Sun Stands Still. Ja see oli nii hea minu arvates. Jutlustajaks oli kolmekümnendates mees, kes rajas viis aastat tagasi kaheksa inimesega koguduse, kus nüüdseks käib 11 000 inimest. Tema jutluse point: 'If you’re crazy enough to pray it, God’s powerful enough to perform it.' Vähemalt see oli üks pointidest, mis mulle väga eredalt meelde jäi. 

Jutluse aluseks oli kirjakoht Joosua 10:7-14. Joosua tegi oma elus mõningad valed otsused, mille tulemusena pidi ta pidama lahingu, mis Jumalal tema jaoks üldse plaanis ei olnud. Sellest hoolimata palus ta Jumalat endale appi ja Jumal läks talle appi. Aga see ei olnud mingi lihtne palve. Joosua palvetas reaalselt seda, et päev oleks pikem. 

¹²Siis Joosua rääkis Issandaga sel päeval, kui Issand andis

emorlased Iisraeli laste kätte, ja ütles Iisraeli nähes: "Päike, püsi paigal Gibeonis ja kuu, Ajjaloni orus!"¹³Ja päike püsis paigal ning kuu jäi seisma, kuni rahvas oli kätte maksnud oma vaenlastele. Eks see ole kirja pandud Õiglase raamatus? Ja päike seisis keset taevast ega tõtanud loojuma peaaegu kogu päeva.¹⁴Ei enne ega pärast ole olnud selle päeva sarnast, et Issand oleks võtnud kuulda ühe mehe häält. Aga Issand sõdis Iisraeli eest.

Ükskõik, mis su elus praegu toimub, mis mure või probleem sul on, ükskõik, millise palvega sa Jumala poole pöördud - see ei saa olla suurem kui palve jätta aeg seisma. Miski pole võimatu. Vana hea tõde, aga imehea meeldetuletus sellest, et Jumal ei ole mitte ainult võimas, vaid kõikvõimas. Palu ja sulle antakse. Omal ajal. Aga ära  loobu, ära väsi, ära tüdi. 

Läks südamesse.

NB! See sissekanne kannab alapealkirja: Liisu kuulas jutlust.

Maarja on awesome.

Ja kui ma ütlen Maarja, siis seekord ei mõtle ma ühtegi Maarjat, kelle perekonnanime ma tean. Ma räägin Maarjast, kes tegi ühe väikese olulise asja, mis natuke muutis ajalugu - sünnitas Jeesuse. 

Kui sina olid 12-13-14-15-16-aastane tüdruk (eeldades, et sa oled kunagi olnud 12-13-14-15-16-aastane tüdruk), mida sa tegid? Ma ei mäleta tegelt eriti.. 15-16 juba natuke mäletan, siis läks põnevamaks elu, aga mis enne seda oli, who knows. Kohe kindlasti ei mõelnud ma sellele, et oh, võiks lapse sünnitada. 

Maarja oli tõenäoliselt 12-13-14-15-16-aastane suhteliselt vaene, arvatavasti kirjaoskamatu, puussepa Joosepiga kihlatud neitsi, kui ingel talle ilmus ja ütles, et „sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.” Kui mina oleksin Maarja, siis oleks mu reaktsioon olnud tiba teistsugune... Ma arvan. Aga mida tegi Maarja? Maarja ülistas. Luuka 1:46-56: 

⁴⁶ Ja Maarja ütles:

"Mu hing ülistab Issandat
⁴⁷ ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
⁴⁸ sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale.
Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,
⁴⁹ sest mulle on suuri asju teinud Vägev,
ja püha on tema nimi
⁵⁰ ja tema halastus kestab põlvest põlveni
neile, kes teda kardavad.
⁵¹ Ta on näidanud oma käsivarre kangust,
ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.
⁵² Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt
ja ülendanud alandlikke,
⁵³ näljaseid on ta täitnud heade andidega,
ent rikkad saatnud minema tühjalt.
⁵⁴ Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli,
pidades meeles oma halastust,
⁵⁵ nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja
tema järglastele igavesti."

Täielikus usalduses peitub täielik ülistus.

Selle asemel, et muretseda, ülistame! Maarjal oli palju palju põhjuseid, miks olla mures – ta oli noor; ta ei olnud kindel, kuidas Jooseb reageerib, ja üksikemana pole palju võimalusi, kuidas vastu pidada; ta maine läks tavalisest noorest tüdrukust hooraks ja abielurikkujaks, kes tavaliselt viidi linnaväljakule, võeti paljaks, pandi kaltsud selga ja peksti ning loobiti kividega; ta ei teadnud, kuidas ta pere reageerib; tol ajal surid paljud naised sünnitusel ja lapsed imikutena.

Maarja oli kirjaoskamatu, aga oma ülistuses tõi ta välja Jumala erinevad omadused, mida on Vanas Testamendis välja toodud – Jumal on igavesti Issand, Päästja, kõiketeadev, lugupidav, võimas, isiklik, püha, halastav, väärt meie parimat, väeline, sõltumatu, armuline, lahke, õiglane, alandlik ja ustav.

What’s not to worship? :)

Põhjus, miks me ei ülista, on see, et me arvame, et me oleme pahad, ja me olemegi. Aga me ei mõtle oma päästja peale. Me peame mõtlema kõigepealt oma patule ja siis päästjale. Siis on enam kui küll põhjust, miks laulda, miks usaldada, miks ülistada, miks kiita läbi oma murede, läbi oma raskuste, millele Jumalal on juba lahendus. Mmh, mõnus.

Worship your way into worship – you sing until you feel it, not because you feel it.

Aamen.

NB! See sissekanne kannab alapealkirja: Liisu kuulas jutlust.