Ka see on nüüd möödas. Minu arvates ei ole päris normaalne, kui kiiresti aeg liigub. Alles sai ju läbi PP 2009, mina, Matu ja Marii alles tõmbasime tolmuimejaga vaipu puhtaks ja kerisime neid rulli, ise üleväsimusest peast soojad.
Aga ei, möödas on ka 30. aprill 2010, mil suur hunnik noori inimesi tuli Paidesse kokku, et Jumalat ülistada, nii lauldes kui ka kuulates, mis Risto Tammel öelda on. Möödas on 1. mai, mil see hunnik noori ja natuke veel rohkemgi said kuulata, mida räägivad seminarites inimesed, kes on meist kõigist palju targemad, saime teha Paide ilusamaks kohaks, saime süüa ja juua ja Martin Ruddickut kuulata ja laulda ja palvetada, kuulda tunnistusi Jumala tegudest ja kogeda Jumala puudutust ja Püha Vaimu liikumist ja kõiges selles ning kõige selle läbi ülistada ja kiita ja austada Jeesust Kristust ja tema vägevust ja armastust. Pooleli on 2. mai, mis algas taas sellega, et saime koos väikestes gruppides palvetada, suure grupina laulda, veel suurema grupiga süüa ning seejärel kuulata, kui hea on Ladd Hill ning kui tark on Jose Zayas ja siis veel laulda, võtta osa armulauast, palvetada, teenida eestpalves teisi ning tänada vaevanägijaid ja siis üheskoos veel vaeva näha, et kõigest sellest, mis siin toimus, jääks võimalikult vähe negatiivseid jälgi. Piiblipäevad 2010 möödusid õnnistuse kihi all, Jumal oli siin, ta tegi, ta liikus, ta oli. Ja selle eest tahan ma teda väga tänada. Sain uusi tutvusi, kinnitasin vanu sõprusi ja naeratasin paljudele inimestele, kes olid nii armsad ja ei pidanud paljuks mulle samaga vastata.
Nüüd jääb vaid üle võtta see, mis me siit saime, ja anda seda edasi võimalikult paljudele inimestele, kes veel ei tunne Jeesust Kristust, aga me teame, et nad jäävad millestki imelisest ilma. Ärme hoia Teda endale, vaid jagame edasi. Ükskõik, kui palju me jagame temast ja teda teistele, meile ei jää kunagi vähem, vaid me saame teda seeläbi juurde. Kui me anname teistele armastust, saab Jumal meid täita uue armastusega, nii et me ei pea kunagi, mitte kunagi tundma, et kui me ära anname, siis jääb meile endale liiga vähe. Vastupidi. Pöördvõrdeline on see asi. Mis on suht.. imeline.
Rohkem Jumalat! Ikka veel, alati, täna, homme, igavesti.
Aamen.
Kohtumiseni Pärnus! ;)
Pilt: Helari Hellenurm
Siin (http://www.kaev.net/elamus/rohkem-jumalat) on Helari enda kirjeldus laupäeva õhtust ka. Mõnus :)
