Jõulud

Need jõulud olid mõnusad. Tõsiselt mõnusad. Jõululaupäeval oli koos peaaegu terve minu pere, TarvoUlli olid Pärnus Ulli pere juures. Ülejäänud olid meil. Krissu ja Lauri tulid hommikul 11ks meile hommikust sööma ja siis veetsimegi juba terve päeva koos, sõime, sõime, sõime, käisime kirikus, sõime ja sõime. Kogu selle söömise juures rääkisime mingit mõnusat juttu, nii et vähemalt osa sellest rasvast, mis toidust tuli, sai ikka naermisega ära kulutatud :P Aga tõesti mõnus oli. Meil oli selline diil, et igaüks teeb lühikese ettekande teemal "minu unelmate kingitus". Ehk, mida sa tahaksid jõuludeks, kui mingeid takistusi ja piiranguid ei oleks. Väga põnev oli tegelikult kuulata mõtteid ja eriti armas oli kuulda, et Lauri unelmate kink on minna terve perega ümbermaailmareisile. Loomulikult me naersime natuke ta üle, aga ma hakkasin veids hiljem mõtlema selle peale ja tõesti, eriti mõnus pere on, miks siis otsida mingeid muid inimesi reisimiseks, kui omast käest nii hea seltskond võtta? Oi, seda reisi tahaks kindlalt teha kusjuures... Mm... :)

Igatahes! Laupäeval olid ka Tarvo ja Ulli meiega ja kuigi see õhtu oli üsna lühike, sest kõik olid jõulupidustustest ära kurnatud, oli meil ikka tore ja rõõmus aeg koos.

Tegin selle jõulu ajal palju kaarte. See oli lahe. Lasin oma kujutlusvõimel täiega lendu minna ja tõesti, ei olnud kahte ühesugust kaarti. Mulle meeldib meisterdada niimoodi küll, aga ideed said nii otsa, et lõpus oli suht lambine tunne juba :P

Igatahes jah, minu jõulud olid õnnistatud jõulud. Kinkidele ei olnud nagu mingi rõhku pandud (kaardid ei loe :P) ja pere ja kallitega koos olemine oli hinnas. Mulle meeldib küll mu pere.

Nüüd on vaja uus aasta vastu võtta.

Enne seda tuleb MyFitnessisse trenni minna tegema.

Näeme järgmine aasta, kallid, keda täna ei näe! :)

*inspireeritud: jõulud*

Jõul!!!

Häid jõule, kallid sõbrad! Armastan teid!

Ja palju õnne sünnipäevaks, kallis Jeesus! :)

Jõul

Tere, sõberid, ma ei tea, kas keegi on märganud, aga jõulud hakkavad kätte jõudma. Ma märkasin, sest mõned hakkasid ükshaaval ette lugema, mida nad kellelegi kingivad. Aga mina ju ei ole veel midagi mõelnud. Vähe tobe... aega on nii vähe. No tegelikult ma olen mõelnud küll, aga välja pole mõelnud midagistki. OHH, tegelt ühe asja mõtlesin küll. Ee... never mind.

Sel aastal on meie kooli jõuluaktus Tallinna Jaani kirikus. Paljud kooliõpilased suhtuvad sellesse väga negatiivselt. Esiteks, vaja linna sõita. Teiseks, kirikus on igav. Kolmandaks, mitte üllatavalt - see on ju usu pealesurumine. Vaimulik sõna kooli aktusel on OK, aga kui seda on vaja kirikus kuulata, siis enam ei sobi. Nii imelik, kuidas inimeste aju töötab. Ma tean, et mul on kerge öelda, sest noh, ma elan linnas, tean, mismoodi kirikus on ja olen usklik inimene. Aga siiski, ma arvan, et peaks varsti tegema ettepaneku kogu maailma rahvale. Jõulud on kristlik püha. Kes ei taha sellel ajal Jeesusest midagi kuulda, ärgu tähistagu jõule. Minugipoolest.

Tegelikult soovin aga kõigile häid jõule ja häid kingiideid, kui neid veel vaja on. Ise tehtud, mitte lihtsalt kallis, on parim, pidage meeles! :)

Mis toimub siis?

Ma vaatasin siin, et mu eelmine sissekanne on ikka eriti vägev. Tunnen kohe, kuidas inimesed tunnevad mind paremini ja teavad, kes ma olen ja mis ma mõtlen. Ausalt öeldes on asi lihtsalt selles... vist... et päris palju on toimunud. Ja hästi raske on seda kokku võtta või sõnadesse panna. Välja öelda. Tegelikult välja öelda polegi nii raske, sest suuliselt ma ju oma mõtteid natuke jagasin sellele, kes küsis. Blogimisega on lihtsalt see, et kui ikka paus vahele jääb, siis on jura. Enam ei viitsi eriti võtta ja kirjutada. Aga ma nüüd võtsin. Ja kirjutan.

See nädalavahetus, mis ma seal mainisin. Aah.. tegelikult on mõttetu nii vanast asjast rääkida, võiks uusi asju välja mõelda. A ma ei viitsi. Räägin sellest 20-23 novembrist. Minu kallil kogudusel, Elav Kivi Vabakogudusel oli aastapäeva nädalavahetus. Igal aastal saab EK kogudusel surnutemälestamispühal sünnipäev olema. Seekord oli esimene. Ja see oli suurepärane. Meil oli külas üks seltskond inglise mehi, kes meie üritustel meile häid sõnumeid jagasid ja toredad olid. Kahju on ainult nüüd sellest, et ma rohkem ei oska midagi öelda. Emotsioonil oli nii suur osa kogu asjas, tundsin Jumala lähedust nendel päevadel, nagu ka saatana rünnakut ja seda, et me saame sellest viimasest tahtmise korral hõlpsasti jagu. Selle nädalavahetuse laupäeval oli PP eelkoosolek Pärnus ja see oli ka super, vaatamata kõigele, mis läks mitte nii hästi. Asi taandub sellele, kas Jumal on kohal või mitte. A mulle tundus, et oli.

Kindlasti on veel juhtunud palju head. Palju-palju. Ja palju mõtteid on ka olnud kõige selle kohta. Näiteks 4.-5. detsembril olid ka ülistusõhtud. 4. olin ma kohal ja see oli ka mõnus. Aga veel toimub, veel kohtun ma inimestega, räägin inimestega, kuulen inimestest, kellel on jagada lugusid sellest, mida Jumal teeb. Ta teeb, nii palju teeb! Tahaks, et inimesed jagaksid rohkem sellest, mida Ta teeb.

Veel tahan ma, et Jumal täidaks mind rohkem ja veel rohkem armastusega. Et ma saaksin seda rohkem ja veel rohkem teistele jagada, ilma, et ise tühjaks jääksin. Tahan Sind armastada, sõber, üleloomuliku Jumala armastusega. Tahan, et Jumal oleks minu elus nähtav. Tahan olla aus ja hea inimene. Kõik.

Nädalavahetus 20.-23.11

Mõnus... :)

Hb 1:5-14

See hämmastab mind iga kord kui ma seda loen. Eriti 8-12 salmid. Mida Jumal Jeesuse kohta räägib... Öelge nüüd, et kolmainsus ei ole päris.

the saatan.

Ma ei tea, ma olen vist päris mitu korda siin blogis saatanast kirjutanud. Jälle on, mida kirjutada.

Nimelt.

Viimasel ajal on see düüd väga palju ennast liigutanud. Tundub, et ta on päris paanikas, sest kristlased teevad midagi Jumala nimel. Ja et seda ära hoida, annab ta endast parima ja ründab neid kohti ja inimesi, mis kõige valusamalt torkavad. Ründab neid, kes on kõige tugevamad. Ta kardab, aga probleem on selles, et oma hirmus teeb ta nii palju, mis meid hirmutab. Aga see ei peaks nii olema. Ta ju ei ole meist tugevam. Never! Ta on kaval, ta teab, mida teha, tal on juba sajandeid kogemust, mida meil ei ole. Aga arvake, mis ma nüüd ütlen! Ma usun, et see oli juba alguses teada, et see tuleb. Siit ta siis tuleb: Jumal on veeeeids tugevam kui saatan. Mina Jumalaga vs saatan. No chance in hell, et saatan võidab. Ainus võimalus tal võita on see, kui meie alla anname. Kui me seda ei tee, ei ole tal lootust.

Nii et, kaasvõitlejad. Las käia!

PP-l tuleb selline laul (lühidalt):

I'm in a fight, not physical.

And I'm in a war, but not with this world!

You're the light that's beautiful.

And I want more, I want all that's yours!

I'm counting on God!

*inspireeritud: avatud silmad, võitlushimu*

Töövarjupäev

Mina käisin täna Maxil sabas. Tegelikult ei käinud sabas... okei, natuke käisin, sest ta näitas mulle maja. Igatahes, Max töötab Tallinna Perekeskuses psühholoogilise nõustajana. Ma sain näha, mida ta seal teeb ja kuidas see tema töö seal käib. Päris põnev ausalt öeldes. Sain ka kätt proovida, kas oskaksin noortele nõu anda, Max vaatas kohe üle ja kommenteeris. Sain sellise kommentaari, et kui ma oleks psühholoog, siis see ei sobiks, aga minult oli hea ;) Ehk ma rääkisin liiga palju endast, mida psühholoog ei pidavat tohtima teha. Igatahes, targad inimesed, võite kõik nõu anda noortele, kes on ausalt öeldes täiesti... clueless... leheküljel www.lapsemure.ee/forum_est/index.php?language=estonian on noori, kellel on palju küsimusi, mõni neist on täiesti lamp, hoiatan, aga mõni vajab tõesti mõnda mõistlikku inimest, kes annaks mõistlikku nõu.

Hiljem sain kokku ühe Eesti Ekspressi ajakirjanikuga (Maris), kes andis nõu seoses minu sooviga minna Tartusse ajakirjandust õppima.

Mõlemad inimesed (Max ja Maris) andsid suht sarnast nõu.

Max: ära psühholoogiat küll õppima mine!

Maris: ära ajakirjandust küll õppima mine!

gee... thanks.

Kes ütleb, mis pärast keskkooli saab? :)

*inspireeritud: töövarjupäev*

GLS 2009

Ka see lõppes. Paljud olid laupäeva õhtul omadega täiesti läbi. Mina olin füüsiliselt sama väsinud, kui pärast kõige tavalisemat koolipäeva. Võib-olla isegi vähem. Koolis käimine on raskem. Käid kohal, istud, kuulad õpetajat rääkimas mingitel teemadel, mis eriti huvi ei paku, aga mida peab õppima, sest kontrolltöö tuleb, istud ja vegeteerid päeva ära. GLSile läksin natuke varem, kui tavaliselt kooli, kuigi hakkasin hiljem minema ja ka tõusin hiljem. Aga hoopis teine asi oli sinna minna, sest läksin sellisele vägevale üritusele tegema seda, mida ma kõige rohkem armastan ja kuulama väga tarku inimesi rääkimas teemadel, mis mind huvitavad ja üles tõstavad ja mulle väljakutseid esitavad.

Lõpeta passimine, asu tegudele. Ära tee selleks, et saada Jumalalt, vaid selleks, et saada Jumalat.

Hea on olla.

*inspireeritud: GLS*

Tere, mul on uni.

On vaheaeg. Ma ärkasin vabatahtlikult kell 6, et Leenu ei peaks seda üksi tegema.

Tere, mul on Suur Uni!

Palvevastus

Kirjand läks hästi. Mulle meeldis seda kirjutada. Usun, et Jumal aitas.

Teema: "Unustatud väärtused".

Tulemusi veel ei tea, aga annan teada.

Aitäh palvete eest! :)

Proovikas

Mul on proovikirjand. Neljapäeval. Nüüd! Palveta, palun.

Aitäh!

Lubadused.

Olen märganud, et ei anna inimestele kergelt lubadusi. Kui tean, et ei saa oma lubadust pidada, jätan selle andmata. Siis.. teistele inimestele.

Kui ma aga endale luban midagi... isegi, kui ma Jumalale midagi luban, kipun tegema mööndusi, leides igasuguseid vabandusi, miks mul on õigus seda lubadust antud hetkel murda.

Aga lõppkokkuvõttes, keda ma petan? Kes on see, kellel on midagi kaotada? Kes saab liiga, kui Mina murran lubadusi, mida olen andnud Endale ja Jumalale? Olen geenius: MINA! Jess! Ja rohkem teeb haiget see, kui murran Jumalale antud lubadusi. Mida ma luban üldse, kui ma ei ole nõus seda pidama tingimustest hoolimata?! Seda tehes annan ma oma elus rohkem ruumi saatanale ja tema süüdistustele ning allasurumistele. Ja ma lasengi tal endale peale astuda. Lasen tal öelda, et enam rohkem ma Jumalalt andeks ei saa paluda. Või saan, aga ei taha, sest piinlik on. Või tahan, aga kardan, et murran seda lubadust veel-ja-veel-ja-veel.

Kui ma tahan julgelt elada, pean ma ütlema saatanale (kes, muideks, ei ole sugugi tugev, vaid lihtsalt tobedalt kaval ja õel), et tal ei ole minu elus mitte mingit ruumi. Ta ei mahu minu ja minu Jumala vahele. Mitte miski, mida ta teeb või ütleb, ei saa vastu astuda mulle, kui ma käin koos Jumalaga. Usk päästab palju. Usk on toonud mulle võidu saatana üle, mida ma siis veel üldse põen?

Võtan ennast kokku. Saatan võib ise vaadata, kus saab. Hea oleks, kui ei saakski. Ta üritab meelitada ja keelitada nii halva kui heaga, aga kui see miski, millega ta meelitab, vähendab minu isiklikku aega Jumalaga, pole ju mõtet! :)

Johannese esimene kiri
5. peatükk

Maailma võitvast usust

⁴ Jah, igaüks, kes on sündinud Jumalast, võidab ära maailma. Ja
see ongi võit, mis on võitnud ära maailma - meie usk.
⁵ Kes on, kes võidab ära maailma? Eks see, kes usub, et
Jeesus on Jumala Poeg!

Aamen!

*inspireeritud: hilisõhtune mõttelend*

Elu On Lill

Mulle meeldib, kui elu on hea. Ma olen üks õnnelik inimene. Noil hetkil, kui tuleb väike emo peale, piisab sellest, kui ma mõtlen, et on ainult üks, kes tahab, et ma õnnetu oleksin, ja juba selle pärast ma ei taha mossitada. Suht hea ju? :)

Naeratame rohkem! Hullult tore on!

*inspireeritud: hea tuju*

Tere!

Ma tahaksin Sinuga juttu ajada! Helista mulle! Või ära helista, räägi MSNis või Skype'is.

Räägime.

:)

*inspireeritud: chat mood*

Mõte

Mairo jutlustas täna meie kirikus. (Tallinna Elav Kivi Vabakogudus) Praegu ei mäleta täpset teemat, kuigi meeles on küll, mis ta rääkis.

Point siis, miks ma kirjutan. Täiesti muuhulgas, sellel pikemalt peatumata, ütles Mairo Jeesuse sõnad Matteuse evangeeliumist "..Jesaja on teist õigesti ennustanud, öeldes: see rahvas austab mind oma huultega, aga nende süda on minust kaugel."

Sõna "austab" oli ta küll asendanud sõnaga "ülistab", aga point jäi samaks (või tuli minu jaoks just tugevamini välja). Ja kõige selle jutu keskelt, mida Mairo rääkis, oli just see lause see, mis mind kõvasti torkas ja tuikama jäi. Olen väga tihti selle koguduse ees mikri taga ülesandega juhtida meid kõiki ülistusse, aga samas olen tundnud, et mu süda on kaugel sellest, kus ta olema peaks. Laulude ajal on tulnud ette, et mõtlen järgmist käiku, üritan meelde tuletada, mis on sõnad, mõtlen, kas rahvas seisab või mitte (enamasti on minul silmad kinni) jms. Täiesti jaburaid asju. Samas suuga laulan "tänan risti eest Sind" või "võin jääda laulma Su armastusest". Miks on vaja nii kahepalgeline olla? Mis siis, et ükski inimene seda ei märka, Jumal ju teab, mis on südames. Jumal teab, kus minu mõtted on.

Ja ütlen ausalt, päris mark hakkab.

Enam ei tee. Ülistus on ülistus ja seda tuleb teha südamega ja Jumalale!

Aitäh, Jumal! :)

*inspireeritud: Mt 15:7-8*

:)

Armastan oma uusi kõrvaklappe.

Leenu, neid ma tagasi ei taha, mis ma sulle andsin! ;)

Siiras ümiseja ja tüütu jänes

Palju on toimunud tegelikult. Tegevusetus ei ole põhjus, miks ma kirjutanud ei ole. Põhjuseks on hoopis see, et ma ei ole suutnud ennast kokku võtta, et midagi kirja panna.

Jah ja Ei koha pealt... Olen edukas, ütlesin ühele asjale ei. Ja Jumal ütles teisele minu eest. Aga ma ei suuda õigetele asjadele õigel ajal jah ikka öelda. Ei tegele plaanitud koguses kooliga, Jumalaga, sõpradega.

Aga tegelikult olen ma armastust täis. Palju armastust on. Armunud ma ei ole, aga armastan palju.

Ja lähen teed jooma.

*What the world needs now is love, sweet love*

Ema kutsub.

I want...

I want to run as fast as I can into a wall, then fall down and not get up until I'm really ready.
I want someone to come to my room and sing to me with the voice of an angel.
I want to sit on Daddy's lap and tell Him about my day and everything that's going on in my life. I know He knows, but that just makes telling Him easier.
I want to dance like no one's around.
I want to sing like nobody's listening.
I want to give like I have plenty.
I want to see the world through Jesus' eyes.
I want to love like He loves.
I want to live like he wants me to.
I want to live like there's no tomorrow.
I want to be the person I was made to be.

*Note to self: train to be able to run fast; pray for angels; pray; stop feeling ashamed; pray; pray; pray.*

Jah ja Ei

See suvi on olnud jube mõnus. Juulikuust läks lahti ja polegi veel otsa lõppenud.

Laager, laager, 18, laager, laager, laager ja muud sellised asjad. Ma olen Jumalale nii tänulik selle suve eest, sest ma olen ikka eriti rahul sellega. Nii palju mõnusaid inimesi ja mõnusaid hetki Jumalaga.

Järjest rohkem on mu mõtted aga sügise peal. Olen otsustanud vähematele pakkumistele "jah" öelda, et saaksin keskenduda koolile. Saate aru, "väike Liisu" hakkab keskkooli lõpetama. Ma tahan nii väga lõpetada tulemustega, millega ainult mina rahul ei ole, vaid veel vähemalt üks inimene. Ja et ma saaksin seda teha, peaksin tegelema võimalikult väheste kooliväliste asjadega. Eks?

Aga kui ma praegu sügisele vaatan, tundub mulle, et võib juba olla liiga palju asju.

Siit palve teile. Palun, et te palvetaksite minu eest. Palvetage, et Jumal näitaks mulle üsnagi selgelt, millele peaksin ütlema "jah" ja millele "ei". Kõik need asjad, mis ees on, on sellised, mida ma ise väga väga tahan teha, aga ma ei tea, milline on Jumala arvamus neist asjust. Tahan mitte olla kurnatud. Tahan koolis teistele eeskujuks olla oma rõõmu ja armastusega, et kasvõi tekitada küsimust, "miks sa selline oled?!", aga kui ma tegelen liiga paljude asjadega, usun ma, et need kahvatuvad mu unise oleku kõrval. Mõistate? :) Kui saate Jumalalt mingit nõu, mida mulle edasi anda, palun tehke seda.

Loodan teie peale! :)

Armastusega,

teie õde Liisu.

*inspireeritud: mõtted tuleviku suunas*

Teletupsud

Olete näinud? :)

Eesti keele tund

Veetsime vanemate ja Sikuga aega söögilauas. Mul tekkis küsimus, kes on käli.

Vastuse sain pikema, kui ainult käli kohta.

Nääl - naisevend

Käli - naiseõde

• (kälimees - naise õemees)

Küdi - mehevend

Nadu - meheõde

• (nadumees - mehe õemees)

Isa õed - sõtsed (ains. sõtse)

Isa vennad - lelled (ains. lell)

Ema õed - tädid

Ema vennad - onud

Õed-vennad - õved.

Mina olen Ulli nadu, Lauri on Ulli küdi.

Mul ei saa kunagi olema ühtki nääli ega käli, küll võib neil olla Lauril. Tarvol nääle ei ole.

Varsti selgub, kas mul küdisid või nadusid saab olema. Praegu veel ei ole ;)

Mul on 0 lelle, 1 onu, 2 sõtse ja 3 tädi.

Õved on mul ka.

Säärane eesti keele tund siis teile praeguseks.

Loodan, et oli sama huvitav kui meil :D

*inspireeritud: eesti keele tund söögilauas*

...

mõnikord aitab, kui sa selle lihtsalt välja ütled. keegi ikka ju kuulab...

aitäh, jana! :)

Kuri

Kui tundub, et kõik on hästi, leiab Saatan selle ühe nupu, millele vajutades tuleb südamesse valu ja ta vajutab seda nii kõvasti kui vähegi suudab. Me ei meeldi Saatanale, kui me Jumalaga hästi läbi saame. Saatan ei salli, kui meil on hea olla. Ta annab endast absoluutselt parima, et sinu täiuslikku õnne vähendada. See üks nupp...

*inspireeritud: kahjuks küll...*

P.S. See sissekanne ei tähenda, et ma olen väga õnnetu :D Ma olen väga õnnelik, kui olla lõpuni aus. Välja arvatud lihtsalt siis, kui tunnen vajutust sellele nupule. Aga seda ei juhtu väga tihti, nii et pole hullu ;)

noh.. nii päeva alguseks...

Siku Liisule: "kle... tahad sa ülistada ja palvetada ja Piiblit lugeda?"

Liisu Sikule: "..??? Jaa?"

Hihi, tahtsin öelda talle, et ta on imelik, aga siis mõtlesin, et ma olen ise imelik, et nii kaua üldse mõtlesin ;) Nii ju tegelikult võikski olla päeva alguseks.. :)

:)

Mulle nii meeldib see... Jumal. Ausalt paneb naeratama... Kui mina olen idioot, siis tema ju ometi ei ole ja see teadmine teeb tema usaldamise kuidagi... noh... DAAA ...

Ole nüüd normaalne ja naerata, Jumal on sinu jaoks ka olemas! :)

*inspireeritud: em.. Jumal?*

PLL 2009

Täitsa lõpp. Laager sai läbi. Täitsa lõpp. Jumal niimoodi õnnistas seda laagrit. Esimesed vihmapiisad terve laagri jooksul tulid siis, kui väntasime laagrikohast sadamasse. Kui meie sadamasse jõudsime, olid need juba lakanud. Noh, siis kui me seal pidime praamini aega parajaks tegema. Aga kui praamil juba olime, oli padukas selline, millist varem näinud pole.. peaaegu. Ja jah, kui me mandrile jõudsime, oli ka see järele jäänud. Öelge nüüd, et juhus! Heh, pole mõtet öelda, ma ei usu!

Nii lahe on teha midagi (näiteks laagrit), kui näed, et Jumal on asja üle. Kõik oli Tema kätes, otsast lõpuni. Jumal oli ise kohal, õnnistades meid eriliselt, andes mõnele keeled, mõnele südamerahu, mõnele hädavajaliku jutuajamise, mõnele puudutuse. Pole midagi võrreldavat. Pole midagi ilusamat, kui ülistavad noored. Ausalt. Lõkkeõhtul nägin, oleks pisarastki ilma jäänud, kui neelatanud poleks. Õnneks jäi see pisar mulle siiski alles.

Kõik inimesed, kes olid laagris olid lihtsalt super. Nii noored, kes tulid, kui tiim, kes tegi, kui Gunnar, kes rääkis, kui kokatädid, kes toitsid, kui majahaldajad, kes tulid vastu. Sain nii paljude inimestega tuttavaks, kellega tahaks edaspidiseltki kontakti hoida. Sain teha laulu workshoppi, olen oma tüdrukute üle päris uhke :)

Mmmh... kui sellistest asjadest tahta kirjutada, peab olema asjad väga täpselt läbi mõelnud. Ma ei ole seda teinud. Ma ei ole midagi üles kirjutanud, et oleks seda kergem edasi anda. Seega ütlen ma lihtsalt tänu Jumalale kõikide inimeste eest, kes on minu uued sõbrad või kes on nüüd paremad sõbrad kui enne.

Aitäh, Jumal! :)

P.S. ORANŽID RUULIVAD!!!

*inspireeritud: PLL 2009*

Hea kohv

Minu unisusele ja kohvi soovile vastas ML:

"aga... kui sa oled väsinud, siis palju energiat. Jumal ongi "hea kohvi!" ;)

Mulle täitsa meeldis see mõte...

10.07.2009

Mida ma täna õppisin...

• kui hästi hilja magama minna, siis on ilma kellata vara tõusta pea võimatu;
• kui kell 13 tõusta, siis 12ks randa ei jõua;
• kui soundcheckis hästi kõvasti laulda, siis esinemisel on märksa raskem kõvasti laulda.
• kui Revive Us'i hästi kõvasti laulda, siis on ka järgneva päeva hommikul kell 3.37 veel hääl kähe.
• kui jutlust kuulata tahad, siis ei maksa vahetult enne seda telefoniga rääkima minna.
• kui üldlaule kaasa tahad laulda, muretse endale ise väike laulik... suurt käes hoida on raske.
• kui ülistuslaulu (veel) ei oska, on hea selle sõnu lihtsalt mõttega lugeda. Ka see on ju ülistuseks!
• kui tahad Jumalat ülistada, ei loe koht, aeg ega ülistamisviis (kell 1-3 Pärnu rannas rääkides, lauldes, tantsides näiteks.)
• kui tahad endast kõik Jumalale anda, siis ei saa sa mõnda asja endale hoida.
• kui ei ole enam midagi maist, mis rõõmu võiks anda, saab ikka olla rõõmus selle üle, mis on. Selle millegi, mis ei ole siit maa pealt vaid ülalt.
• kui jalg valutab ja tundub, et on pind, aga tegelikult ei ole, siis ei ole suurt midagi teha...

aamen ja head ööd.

*inspireeritud: 10.07.2009*

Eesti!!!

Mingi Patrioot on minus esile kerkinud. Ma küll ei läinud ise Laulu- ja Tantsupeost osa võtma (rongkäiku vaatasin küll), aga telekast kuulasin ja lõpuks ka vaatasin... Ja päris lõpus (mark) tuli ikka nutumaik kurgu taha otsa, kui näidati hääääästi kõrgelt kogu Lauluväljakut... Oeh... 100 000 inimest osa võtmas ühe rahvuse ... ei leia sõna selle jaoks. Pidustusest ei ole nagu päris õige. See on lihtsalt midagi nii suurt ja nii võimast. AK-s rääkisid ka välismaalased, et neil ei ole midagi sellist ja et see on ikka vägev asi. Oi jah, siit tuleb jälle mingi mula kokku, sest ma ei oska oma mõtteid koondada.

Mõte on ühesõnaga see, et... et ... oeh ... vägev. Vägev, vägev, vägev.

Eestlased, me oleme ägedad! ;)

*inspireeritud: üheshingamine! :)*

kõrbenud kartulitükk

mõnikord ei ole muud teha, kui sellest laulda.

Magama!!!

Grete ütles just pooleldi nuttes, et talle ei meeldi nii palju magada. Ma mõtlesin üks päev selle peale, kui palju ma ikka oma elust maha magan... hirm tuli suisa peale. Ja kui praegu Grete seda ütles, siis ma täitsa mõistsin teda ja pidin nõustuma, kuigi suuuuuur uni on praegu peal ja tahaks kohe siruli visata, kuigi olen täiesti rõivastatud ja hambad on ka pesemata... Sööbik ja Pisik oleks vist väga rõõmsad, kui ma nüüd kohe tuttu läheks...

Igatahes, teate, see blogi sissekanne oli küll sinna mõttetute hunnikusse. Vabandan, kui te oma ärkveloleku aega selle peale kulutasite. Õnneks ei kirjutanud ma pikalt...

Uni on...

*inspireeritud: Grete jonn*

Grete on nüüd 4! :)

Sünd: 24.06.2005

Jaanilaupäev

.Koht: Maarja-Liisi kodu

.Kellaaeg: 18-19

.Inimeste arv: 8

.Dresscode: vaba

.Toit: 9 kilo liha + krõps/küpsis + kook

.Mängud: nuga, uka-uka, peitus, parlament

.Lõke: jah, mini

.Lõpukellaaeg: ~3

.Kohtuotsus: heaks kiidetud

Head jaani, järgmise aastani! :)

*inspireeritud: jaanilaupäeva pidu*

Veider emotsioon

Mõnikord teevad inimesed asju, mis otseselt ei tee sulle haigelt, aga jätavad ebamugava tunde.

Umbes selline tunne, nagu liiv oleks tossu sees. Haiget ei tee, aga õudselt kehv on käia. Mõnikord tahad sa kohe tossu jalast ära võtta ja selle liiva sealt välja visata. Teinekord mõtled, et savi, las

ta olla seal. Ja ta ongi, tekitades sulle ebamugavust, aga mitte piisavalt, et midagi ette võtta. Üritad selle ära unustada ja selle peale mitte mõelda lootes, et küll aeg parandab asja - ehk on tossu sees auk, kust see liiv välja läheb. Aga millegipärast ei ole see nii kerge, kui tahaks ... Tahaks andestada ja unustada ja rõõmsalt edasi minna, aga ei saa... vähemalt mitte kohe. Isegi kui tegemist on nii väikse ja mõttetu olukorraga, et tundub, et probleemi polegi, aga miski siiski kriibib ... Miski sinu sees kinnitab sulle, et see olukord on väga nõme ja sa ei saa lihtsalt sellest üle astuda. Miski ütleb sulle: "Ära unusta! Ära andesta! Sul on selleks õigus!" Miski ei lase lahti lasta... no mis sa teed, kui liiv on tossu sees.? Astud kõrvale, mitte üle. Paned maski ette ja naeratad, sest pole ju mõtet mossitada. MASK - selles on võti.

Või siis leiad taaskord end mõttelt, et vaid Jumala abiga läheb see

üle ... isegi kui tõesti on väike ja mõttetu ebamugav olukord, et mõtled, et seekord saad ju ise ... aga äkki siiski ei saa?

*inspireeritud: kriipiv olukord*

God, grant me the serenity
to accept the things I cannot change;
the courage to change the things I can;
and the wisdom to know the difference.

Reinhold Niebuhr

... tark mees.

lihtsalt... imelik.

ära närvitse, kui vaja pole. . . ära raiska oma ilusat elu närvitsemise ja ärritumise peale.

ei, ma ei räägi Sinust. ma ei tea isegi täpselt, kellest ma räägin.

lihtsalt... ära närvitse...

*inspireeritud: imelik päev...*

mis siis kui...?

Mis siis kui enam paremaks ei lähegi? Mis siis kui selle, parima hetke, magame maha soovides enamat? Mis siis kui homme enam ei tule ja täna on juba eile? Oleksid Sa selleks valmis? Saaksid Sa öelda, et oled rahul sellega, mis on ja mis on olnud? Sellega, mida Sa ise endast andnud oled ja mida saanud?

Mis siis...?

Uhkus Eesti üle

Lugedes oma ajalooõpikut ja mõeldes filmi "Laulev revolutsioon" (<--soovitan kõigile) peale, tekib uhkus, et olen eestlane, et elan sellises riigis, et meie rahvas on suutnud välja võidelda ja saavutada oma vabariigi. Kauni Eesti. Me oleme ju väiksed, aga me ei läinud kaasa sakslastega, me ei läinud kaasa venelastega, vaid otsustasime jääda eestlasteks. Vaadates tagasi ajale, mil mind siin maailmas veel ei olnud, võin olla uhke.

Kui aga heidan pilgu sellele, mis toimub Eesti poliitikas täna, tunnen paljusid tundeid, aga uhkus ei ole üks neist. Näen, kuidas erinevad inimesed, erakonnad, üritavad saada võimu. Oleme kaugel ühtsest Eestimaast.

Kahju...

Mis juhtus?

Olime Suur Riik, olemata suurriik. Nüüd aga...

*inspireeritud: ajalooõpingud*

Sest kõik tunnevad Issandat...

Mõtlesin, et õpin ajalugu ja panen taustaks midagi mängima. Tuli mõte, et paneks PP esimese õhtu. Selle alguses luges Mairo Piiblist Heebrea kirja 8 peatüki ja selles peatükis peitub üks minu lemmikutest kirjakohtadest. Võib juhtuda, et ma olen sellest siin ka kirjutanud. Aga see on tõesti mõnus koht.

Hb 8:11-12

Ja kunagi enam ei õpeta keegi oma kaaskodanikku ega keegi oma venda öeldes: "Tunne Issandat!", sest kõik tunnevad mind, nende pisikestest, kuni suurteni,

sest ma olen armuline nende ülekohtuste tegude vastu ja ei tuleta enam meelde nende patte."

Sest kõik tunnevad Jumalat. Kõik-kõik! Kogu su pere võib teenida Issandat. Jumalat. Meie Isa.

Kui hea...

*inspireeritud: Hb 8*

Jumal on Hea

Tähendab... ükskõik, kui hea inimene sa oled. Ükskõik, kui heaks kristlaseks sa ennast pead. Ükskõik, mis kell on... See nagu ei ole oluline. See ei muuda seda, kui hea on Jumal. Sest Jumal on ikka väga hea, hoolimata sellest, mida sina teed, mõtled või ütled. Jumal on hea ja kõik hea, mida sina oma elus näed, tuleb Jumalalt. 

Vahel on sellised momendid, kus ma ei tee midagi, pealtnäha nagu ei mõtle ka midagi. Ja siis täitub mu tühi pea mõttega, et Jumal on hea. Ja see ongi selle blogi sissekande kogu mõte. Ei midagi enamat ega vähemat. Lihtsalt see lihtne mõte. See lihtne, lihtne asi, mis nii mõnegi jaoks on nii eriline.

Jumal ongi Hea! Kahju neist, kes seda ei tea... 

*inspireeritud: ... meie hea Jumal :)*

Pilte ka reisist

http://picasaweb.google.com/liisu4god/AustriaReis#

Ausalt üritasin neid siia ka surada, aga liiga palju aega võttis, ei saanudki hakkama ;)

Seal on neid igatahes rohkem ja kommentaaridega, nii et igal juhul parem ;)

Aga pildid on tehtud mobiiltelefoniga, nii et mitte just liiga hea kvaliteet.

Olge hoiatatud.

Buss, päike ja 12-aastased.

Jah, selles blogisissekandes kavatsen rääkida reisist võrratusse Austriasse (kuhu mina ja Siku teatavasti varsti kolime... kui Jumal lubab... ja me ikka tahame... ja... jah. Mõtleme veel...). Seltskonnaks reisil oli hunnik 12-aastaseid, mõned õpetajad ja... Siku. Ja tšello-Kati. Põhimõtteliselt siis Viimsi Muusikakooli orkester.

Teisipäeval, 19.05 alustasime vara-vara Tallinnast sõitu Viimsi ja siis Poola ja siis Tšehhi ja siis Austria poole. 

Mm... Poola hotell. Ma ei tea, mis selle nimi oli, igatahes Kolm Musketäri mitte, aga asus siiski Varssavis. Väljast nägi välja nagu meie tavalised Lasnaka või Mustaka majad, seest... ka. Toad olid täitsa korralikud, aga kõik muu oli küll selline, et ega naljalt toast välja minna ei tahtnudki. Räägiti, et olla euroremonti tehtud, aga noh... Vististi ainult tubades (kusjuures pidin siiski öösel olema ettevaatlik, et riiul pähe ei kukuks).

Siis igatahes sõitsime hommikul Tšehhi, Brnosse. Linnas anti meile vabadust. Käisime selles ilusas linnas ringi, seal oli üks võrratu kirik, kus oli üks lahe vaimuliku kuju. Tundus, et ta üritab nalja teha ja ennast ära peita, aga ei õnnestu eriti. Seal käisime ka õhtul hilja vioola-Marilys'i ja tšello-Katiga jalutamas. Pikki käiseid ei olnud küll vaja, kuigi kell oli umbes 21-22, õues oli lihtsalt nii soe. Ja see oli alles algus ;)  

Kui jõudsime Austriasse, täpsemalt Viini, tehti meile Viini ekskursioon. Põhimõtteliselt on see minu ja Siku tulevane elukoht, nagu mainitud. Kui sa oled mu sõber, siis sa tuled minuga sinna ühel päeval! ;) Seal oli... haigelt palav. Keegi ei tea seda paremini kui Siku, kes läheb vääääga kergesti punaseks ja ütleme nii, et seal läks ta väga kergesti väääääga punaseks :D No ikka... punane. Kahjuks seda eriti hästi jäädvustada ei õnnestunud, aga pildile jäi ta niigi sellegipoolest. Näiteks Mozartiga ja siis Mozartiga ja siis Beethoveniga. Läksime sööma mingisse Aasia restorani. Ma ütleks, et sealt sai alguse selle reisi lõpuni kestnud nuumamine. Ega ei kurda, kõht sai täis ja veel pealegi. 

Aga ega me sinna jääda saanud, tuli võtta ette sõit Linzi, mis on Viinist umbes 153 kilomeetri kaugusel. Linz on üks Euroopa kultuuripealinnadest 2009. Ega ei imesta, tundus, et seal on kultuurilisi asju enam kui küll. Ja Doonau läheb ka sealt läbi ;) Seal algas üritus, kuhu me läksime, mille nimi on MegaHertz. Avaüritusel mängis üks suur orkester riikide hümnide popurriid ja kui kõlas kellegi hümn, kalpsas lava eest läbi keegi, kellel oli käes vastava riigi lipp. Oli uhke Eestit näha, mis seal salata. Ja tõesti - Eestil on ilus lipp! Põnev oli ka see, et pärast Eesti hümni oli vahepeal mingi suvakas ja siis Soome hümn. Heheh, saime taas huilata, mis siis, et võõras lipp. Hümn oli ju õige ;) 

Avaüritus läbi, võtsime ette sõidu Gmundenisse, kus ööbisime kolm ööd. See on Linzist umbes 65 kilomeetri kaugusel. Seal oli asutus nimega Pension Bruderhofer. Ja tõesti, ei olnud tegemist vanadekoduga. Tegemist oli hoopis ... hotellitaolise asjaga. Inimesed jagati tubadesse. Neljased, kahesed, kolmesed. Mina, Siku ja Kati saime ühe kolmese, mis oli ainsana teises majas (sealsamas kõrval). Mis seal ikka, läksime sinna. Kolmene tuba... natuke vähe öeldud. Meil oli kolmetoaline korter. Kaks magamistuba, elutuba kööginurgaga, rõdu ja kõige parem vaade maailmas. OK, üks parimaid. Ikka väga hea ;) Ja muide hommikusöögid olid selles kohas täiesti suurepärased. Kõht oli ikka punnis juba vara hommikul. Head ja paremat (arbuusi näiteks ;)

Siis igatahes oli meil järgnevatel päevadel esinemisi, Gmundeni linnakeses suurel laval ja siis ka Linzi linna peaväljakul. Päris uhke oli, ega igat orkestrit sinna mängima lastud. Siiamaani ei tea, miks meid lasti :P Aga jah, mõnus ta oli. Mulle meeldib viiulit mängida, hea üllatus noh. 

Kõikidel päevadel lõõmas tuline päike, ühe korra oli hull äike, aga hea ajastusega - siis kui hakkasime Linzist bussiga Gmundenisse sõitma. Nii et ütleme nii, et ilmad ei oleks saanud väga palju paremad olla. Küll jäid koledad randid (nagu oleks trikooga päevitamas käinud, iu!), aga savi, päike ruulib. 

Kui üritus sai läbi, saime hakata kodu poole liikuma. Varavara hommikul pidime õnnetult lahkuma sellest suurepärasest ööbimiskohast Gmundenis, et normaalsel ajal jõuda... poolapaneelmajja/hotelli. . . Et normaalsel ajal koju jõuda. Ei tea, ei jõudnud :P Pärast keskööd ikka alles. Aga tead, ei kurda. Reis oli superlahe. Superlahe. Super. Lahe. Bussireisidest natuke kopp, aga noh, mis seal ikka, augustis jälle ;) Et... Tulge  minuga reisima, olen parim reisikaaslane, keda võid tahta ;) HAha, päris olen, aga üsna hea sellegipoolest ;)

*inspireeritud: reis Austriasse*

Rist

Rist... mõelge, kui suur tähendus sellel tegelikult on ja kui väike asi on ta mõne jaoks. See imeline rist, milles meil on pääste, on nii paljude jaoks iluasi, lihtsalt kujund, lihtsalt ehe. Nii paljude jaoks on see, mis toimus ühel ristil tükk-tükk aega tagsi, lihtsalt muinasjutt, lihtsalt jutt, lihtsalt hullude uskumus või lihtsalt kuiv ajalugu. Aga on inimesi, kelle jaoks Rist on Kõik. Rist on Pääste. Rist on Elu. Rist on Vabadus. Rist on Jeesus Kristus, kes on meie Imeline Päästja. Meie Sõber, meie Lunastaja, meie Armastus, meie Elu.

Mina vist olengi Hull ja see ongi minu uskumus. Minu usk. Minu isiklik usk, mitte lihtsalt mu vanemate oma. Jeesus Kristus - minu Elu. Minu Pääste. Tahan elada selle vääriliselt, nii palju, kui suudan. Nii hästi, kui suudan. Jumala abiga - pole midagi võimatut.

*inspireeritud: see sama pilt, mis siin ripub*

From God

This is God. Today I will be handling All of your problems for you. I do Not need your help. So, have a nice day. 

I love you. 

P.S. And, remember... 

If life happens to deliver a situation to you that you cannot handle, do Not attempt to resolve it yourself! Kindly put it in the SFGTD (something for God to do) box. I will get to it in MY TIME. All situations will be resolved, but in My time, not yours.

 

Once the matter is placed into the box, do not hold onto it by worrying about it. Instead, focus on all the wonderful things that are present in your life now.

 

If you find yourself stuck in traffic, don't despair. There are people in this world for whom driving is an unheard of privilege.

 

Should you have a bad day at work; think of the man who has been out of work for years.

 

Should you despair over a relationship gone bad; think of the person who has never known what it's like to love and be loved in return.

 

Should you grieve the passing of another weekend; think of the woman in dire straits, working twelve hours a day, seven days a week to feed her children.

 

Should your car break down, leaving you miles away from assistance; think of the paraplegic who would love the opportunity to take that walk.

 

Should you notice a new gray hair in the mirror; think of the cancer patient in chemo who wishes she had hair to examine.

 

Should you find yourself at a loss and pondering what is life all about, asking what is my purpose? Be thankful. There are those who didn't live long enough to get the opportunity.

 

Should you find yourself the victim of other people's bitterness, ignorance, smallness or insecurities; remember, things could be worse. You could be one of them!

 

Should you decide to send this to a friend; Thank you. You may have touched their life in ways you will never know! 

Now, you have a nice day.

God

Ära varasta!

Vaadake nüüd seda:

Kümme käsku

¹Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes:

²"Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, 

orjusekojast.

³Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!

⁴Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis

on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on

maa all vees!

⁵Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand,

sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste

kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,

⁶aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja

mu käske peavad!

⁷Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest

Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!

⁸Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!

⁹Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi,

¹⁰aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa

ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega s

u poeg ja tütar, ega

su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on!

¹¹Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis

neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas 

hingamispäeva ja pühitses selle.

¹²Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks

sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!

¹³Sa ei tohi tappa!

¹⁴Sa ei tohi abielu rikkuda!

¹⁵Sa ei tohi varastada!

¹⁶Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!

¹⁷Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei

 tohi himustada oma

ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi,

mis su ligimese päralt on!"

Kuidas saab siis

 olla nii kerge see, et ma lähen ja võtan teiste inimeste koridorist 4 jalgratast? 

Poiss, miks sa varastad?

Inspireeritud: neljast jalgrattast ilma jäämine...*

Piiblipäevad jne...

Täna oli PP analüüsi koosolek. Saime tiimiga kokku, et arutada, mis oli hea, mis halb. Nii palju oli head! Jumal ruulib, ta tegi sellest üritusest ikka tõsiselt vägeva sündmuse! Nüüd selle kohta veel "üritus" öelda tundub kuidagi vale.

Põhiline, mis siiski lõpuks välja tuli, on see, et see, et sellised üritused toimima hakkaksid, on hädavajalik otsida Jumala tahet. Võttagi aega palveks, kuulata, mis Jumalal on öelda. Ja ütleme nii, et kui veel oma ego täiesti kõrvale panna ning kõik oma head ideed läbi katsuda ja kaaluda, kas need on äkki Jumala head ideed, siis ongi tulemuseks selline sündmus, mida Jumal saab kasutada ja kuhu Ta tahab kohale tulla inimesi õnnistama. Ei ole ju eriti keeruline matemaatika.

Nüüd ja mitte hiljem on see õige aeg, mil hakata palvetama PP 2010 eest. Tundub, et kuupäevad on põhimõtteliselt paigas, potentsiaalne kohtki, tuleb veel küsida Jumalalt, kes peaks üldse tiimis olema ja kas meie praegused mõtted langevad kokku Tema omadega. Kui ei, siis oleks vist vaja teada, mis õige on.

Inimesed, palvetame! Jumal teeb! Otsime Tema tahet, see on leitav! Ja kui Tema tahe on teada, küll ta siis teeb kindlaks, et me raskustest suudame üle astuda.

*Inspireeritud: PP analüüsi koosolek*

Ema

Kunagi (2008 isadepäeval) kirjutasin oma isast. Mäletate, üks imetabane inimene? Nüüd (2009 emadepäeval) tahan teile rääkida oma emast. Ta nimi on Marju Luide ja ta on Supernaine. Ta on minu ema olnud peaaegu 18 aastat. Mu ainuke ema ;) Üldse on ta ema olnud peaaegu 25 aastat, sest selle "lastesaaga" alustas Tarvo peaaegu 25 aastat tagasi. Ema ja isa abiellusid, kui ema oli 18 (isa oli siis 29). Nad hakkasid "käima" või siis kurameerima (nagu mu isa armastab öelda) sellest 2 aastat varem. Kujutate ette, 16 ja 27? Ega ei kujutaks. Aga see juhtus ja mul on siiralt väga hea meel, et juhtus! 

Ema sündis neljanda lapsena Arnold ja Helja Laurikule. Ta õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ning oli aktiivne Oleviste noor, kui ma ei eksi. Ma usun, et ei eksi. Olevistes kohtus ta Indrek Luidega, kes oli mõnes mõttes sealne lapsevanemate hirm... eriti tütarlaste vanemate. Selles ei olnud süüdi Indrek ise, sest tema oli täitsa normaalne, aga tütarlastele silma ta jäi. Ka Marjule. Erinevus teiste tütarlastega on see, et Marju jäi ka Indrekule silma (pole ime ka, vaadake, kui kaunis Marju on!). Ma laskuksin detailidesse, aga kahjuks (võib-olla ka õnneks) ei oska ma eriti ühtegi detaili välja tuua. Mis seal's ikka, kes tahab teada, pöörduge Marju poole. Või Indreku... kuidas soovite ;) Igatahes, kui Marju oli 18 ja Indrek 29, jõudis kätte nende pulmapäev, milleks oli 1982. aasta 31. juuli. Kahjuks ei saanud ma seal viibida, aga jutud käivad, et vahva pulm oli ja olen kuulnud sõnumeid ka võrratult kaunist pruudist. 

Marju on oma elus päris palju asju teinud. Ta on olnud pianist, elektrik, müüja, organist (ei mingit seost organitega), küljendaja trükikojas, pangatöötaja. Haha, tundub üsna seosetu. Aga heh, ütlesin ju, et Supernaine :) Eriti Superiks teeb ta veel see, et ta on kõige selle juures (peaaegu kõige) olnud abikaasa ja veel E M A, mis teatavasti on üks raske täiskohaga töö. Aga super tööd on ta teinud! Ei oskagi talle muud palka pakkuda, kui armastust, palvet, abi, kallistusi ja naeratusi. Aga usun, et esialgu on see täiesti piisav. 

Nii. . . Marju Luide - Ema. Kui Marju oli 20, sündis tal esimene laps, varemmainitud Tarvo. 21 - teine laps. 22 - kolmas laps. 26 - neljas laps. 27 - viies laps. 41 - kuues laps. Selle pere on Marju (ok-ok, Indrek ka) pannud laulma, pilli mängima, palvetama, mõned meist ka näiteks süüa tegema. Küll praegu teeb ta ise meile pannkooke. Aga oeh, olgem ausad, tema söögitegemisoskust ei oska mina ega karta on, et ka keegi teine mu perest küll ületada. Teinekord võite tulla külla ja maitsta. Aga öelge ette, siis teame teile ka jätta ;)

Olen Jumalale tänulik sellise ema eest ja usun, et Jumal on tema üle ka täitsa rõõmus. Ma jääks küll sellise tulemusega rahule. 

Praegu jäävad sõelale armastus, tänu, rõõm.

*inspireeritud: Marju Luide, minu armas emme :)*

Noored

Meeeeeeeeeeeen kui hea on vaadata / näha ülistavaid noori. Jejejejeee! :D

Pildiraadio

Kuulan/vaatan pildiraadiost PP teenistusi... süda täitub taas rõõmuga. 

Peab ainult vaatama, et minu "hea olemine" ei piirdu PP-ga vaid näiteks ka juulis, kui PP on minust eemale jäänud ja enam täpselt ei mäleta, mis seal oli, on mul ikka niiii hea olla Jeesusega. 

PP ei ole elu. Jumal on elu. Jees. Jumal oli PP-l, aga ta on iga päev siin... südames, noh.

Mõningad mõtted

Aa, et unenägu jah? Tead, ei hakka sellest siin kirjutama ikka. Heheh, milline meelikosutav tüng. Kes tahab teada, võib mulle helistada või kirjutada või lihtsalt otse küsida. Loodan, et teid liiga palju pole ;) See on lihtsalt midagi sellist, mida on kuidagi keeruline blogisse kirjutada. 

Aga veel mõtteid.

PP oli :) Tõesti mõnus, kosutav, värskendav, Jumalaga lähendav ... kui nii saab üldse öelda, sest Jumal on ju kogu aeg meie juures. ISEGI kui me ei tunne teda lähedal. No kidding, eh? ;) 

Enne PP-d oli teisipäeval ülistusõhtu. Pärast seda saatsin Mairole sõnumi, et ma ei ole valmis inimesi ülistusse juhtima, vajan eestpalvet või asendajat. Ma olin päriselt täiega trotsi täis, et kuidas nii, Jumal, et sa jälle ei teinud minuga midagi erilist?? Hehe, ainuke asi, mis sellest tuli, oli see, et ma tundsin, milline teismeline ma olen. Õudne. . . Järgmisel hommikul pidin aga tõdema, et ... ei saa ikka ilma Jumalata. Kohe raske oli. Ja oh üllameelsust, otsustasin taas Jumalale ühe võimaluse anda. Haha, tegelikult andis tema vist pigem mulle uue võimaluse. Kiidan, ülistan, tänan Jumalat tema kannatlikkuse eest. Ja te kõik võite tänada Jumalat, et mina pole Tema, sest kui oleksin, siis poleks teist kedagi siin maa peal alles enam! :P Mina nii kannatlik ei ole. Aga igatahes...

Sain Jumalaga asjad korda, kõikidest emotsioonidest jäid alles ootusärevus, rõõm ja tänutunne. Olin nii valmis PP-ks. Ei jõudnud ära oodata neljapäeva (olgem ausad, eriti pikalt ei pidanud ootama ;), mil pidime juba Viljandisse minema. Aga... appike, palju on rääkida, üldse ei jaksa sellest kõigest kirjutada. See, mis algas neljapäeval... Piiblipäevad 2009 (jah, neljapäeval, meie jaoks küll ;) ... see, mis sai sealt alguse, ei ole veel otsa saanud. Oh, mis ma ajan, see sai ju tegelikult ammu alguse, kuskil septembris-oktoobris, kui hakkas see palvetamine ja korraldamine peale. Aga ... Lihtsalt. See säde, mille ma sain siis, hakkas nüüd vist põlema. Ma olen täis armastust ja rõõmu ja tänu. Ma sain seda, mida ootasin, Püsiühendus ruulib. Appi, ma pole ammu nii segast juttu kirjutanud. Aga... 

Teate. Ma olen lugenud nii mitut blogi ja asja, milles üritatakse kirjutada sellest, mis PP-l juhtus. Üritatakse!!! Aga nagu nemad, ei oska ka mina seda kõike kokku võtta üheks blogi sissekandeks. Asi, mis vajab mainimist on see, et Jumal, kes oli kutsutud, oli kohal ja ta muutis selle ürituse selliseks nagu ta oli. Ja see oli tõesti mõnus, kaif, vägev, täis Jumalat. 

Halleluuja, kiitus, tänu, austus, rõõm, ülistus Jumalale! Tänu Tänu Tänu.

JUMAL on NII hea, et EI OSKA SÕNADESSEGI PANNA!!! (Lugege psalme, kui tahate teada, kui hea! ;)

Rääkige minuga Jumalast ja Tema vägevatest tegudest!

*Inspireeritud: PP'09*

tuleb...

kui selgust saan, siis ütlen...

*inspireeritud: unenägu*

Kihvt sall, Siku!

Kokkamisõhtu 27.03.2009

Menüüs:

1. käik - võileivatort (koostis: pruun sai, majonees, lehtsalat, ananass, viinamarjad, hapukurk, õun).

            salat (koostis: lehtsalat, viinamari, õun, ananass, suitsutatud kana, majonees).

2. käik - rosmariiniga maitsestatud ahjukartulid, kodukootud lihapallid.

3. käik - pirni-karamelli kook (koostis: pirn, karamell, jahu, pähklid jms (ma ei tea täpselt, Kertu ja Max tegid. Aga jõle hea oli!)).

4. käik - mustika-banaani jäätisekokteil (koostis: mustikad, banaan, vaniljejäätis).

Kokkasid: Triin Laurik, Margus Laurik, Kertu Haagen, Liina-Ly Roos, Mariliis Luide.

Sõid: Triin Laurik, Margus Laurik, Kertu Haagen, Liina-Ly Roos, Mariliis Luide, Kairin Oras, Kärt Oras, Raido Oras, Margus...

(Väga) heaks kiitsid: Triin Laurik, Margus Laurik, Kertu Haagen, Liina-Ly Roos, Mariliis Luide, Kairin Oras, Kärt Oras, Raido Oras, Margus...

Üle jäi: palju. Orastele ;)

Laul

On mõni laul, mis teeb mind õnnelikuks. Mõnda olen ka teiega jaganud. Siin on veel üks :)

http://www.youtube.com/watch?v=WPJc3CzifV0

Esitaja: Tonéx [tounei]

*inspireeritud: since Jesus came!* 

tüütu sõber

Kuidas öelda kellelegi, kes pidevalt tahab sinuga koos olla, et ta ei meeldi sulle? Kuidas temast lahti saaks? Mul on üks selline tüütu sõber. Pean ütlema, et ta on väga ustav, käinud minuga läbi heast ja halvast (tihti olles halva põhjustaja) ning kui ta korra mu üles leiab, siis hea meelega ära ei lähe... 

Ahh, mis seal ikka, ütlen otse välja. Siin blogis.

Kallis (mitte nii kallis) PEAVALU! Sa ei meeldi mulle ja ma ei taha enam su sõber olla. Palun mine ära! Ja ära tagasi tule. No hard feelings!

Aitäh!

*inspireeritud: peavalu!*

Boost

Auto. Bensiinijaam. Auto on paagi täis saanud, sõidab minema. Sõidab-sõidab, ühel hetkel paak tühi, vaja uuesti bensiini panna. Uus või võib-olla sama bensiinijaam. Paak täis, vurr-vurr ringi, paak tühi, uus täis. 

Kristlane. Kristlik üritus. Kristlane on mingi vaimuliku boosti saanud, läheb elab edasi. Elab-elab, ühel hetkel paak tühi, vaja uut boosti. Uus, võib-olla sama, kristlik üritus. Boost käes, elab-elab, saab tühjaks, uus üritus. 

???

Me vist ei peaks elama kristlikust üritusest kristliku ürituseni. PP-st PP-ni. Või...? Ei. Ühel PP-l saame boosti, see täidab ja rõõmustab meid niivõrd, et järgmisel PP-l pidutseme, et meie boost pole lahjemaks muutunud. Rõõmustame, et igapäevaelu ei ole suutnud meid maha tirida, vaid me oleme ikka iga päev samal suurepärasel lainel. Või kui mitte iga päev, siis me ei lase siiski ka halbadel päevadel ennast maha murda. 

Mida lähemal oleme Jumalale, seda rohkem üritab Saatan vahele tulla. Ära lase! Ta on kaval, ta kasutab ka "häid" asju, et meid Jumalast eemale tirida, aga oleme targad, ärme lase! 

Elame nii, et Saatana jaoks lihtsalt ei jää ruumi! Võiks ju vähemalt.

Jumala abiga!

*inspireeritud: PP palvekas 17.03.2009*

uusi liisumõtteid...

homme kirjutan...

eile eile eile täna

Jumal. Hea! Ausalt on. Kuidagi... armastan teda. 

Eile tundsin suurt vajadust laskuda põlvedele ja tema poole palvetada. Nii hea tunne on päriselt ka füüsiliselt ennast tema ees alandada, ta on seda väärt. Palvetada voodis ülimugavas asendis on võib-olla ka hea, palvetada toolil lösutades, kärab kah, aga palvetada põlvitades Kuninga ees. See on midagi hoopis muud. Oeh... Ma ei tea, miks seda oli vaja kirjutada. Aga samas... blogi vist selleks ongi, et oma mõtetest rääkida.. need mõtted mul ongi.

Ma armastan Jumalat!!!

Ja kuusse armusin ka... täiesti võrratu taevakeha!

*inspireeritud: palvetamine-põlvitamine*