Pilte ka reisist

http://picasaweb.google.com/liisu4god/AustriaReis#

Ausalt üritasin neid siia ka surada, aga liiga palju aega võttis, ei saanudki hakkama ;)

Seal on neid igatahes rohkem ja kommentaaridega, nii et igal juhul parem ;)

Aga pildid on tehtud mobiiltelefoniga, nii et mitte just liiga hea kvaliteet.

Olge hoiatatud.

Buss, päike ja 12-aastased.

Jah, selles blogisissekandes kavatsen rääkida reisist võrratusse Austriasse (kuhu mina ja Siku teatavasti varsti kolime... kui Jumal lubab... ja me ikka tahame... ja... jah. Mõtleme veel...). Seltskonnaks reisil oli hunnik 12-aastaseid, mõned õpetajad ja... Siku. Ja tšello-Kati. Põhimõtteliselt siis Viimsi Muusikakooli orkester.

Teisipäeval, 19.05 alustasime vara-vara Tallinnast sõitu Viimsi ja siis Poola ja siis Tšehhi ja siis Austria poole. 

Mm... Poola hotell. Ma ei tea, mis selle nimi oli, igatahes Kolm Musketäri mitte, aga asus siiski Varssavis. Väljast nägi välja nagu meie tavalised Lasnaka või Mustaka majad, seest... ka. Toad olid täitsa korralikud, aga kõik muu oli küll selline, et ega naljalt toast välja minna ei tahtnudki. Räägiti, et olla euroremonti tehtud, aga noh... Vististi ainult tubades (kusjuures pidin siiski öösel olema ettevaatlik, et riiul pähe ei kukuks).

Siis igatahes sõitsime hommikul Tšehhi, Brnosse. Linnas anti meile vabadust. Käisime selles ilusas linnas ringi, seal oli üks võrratu kirik, kus oli üks lahe vaimuliku kuju. Tundus, et ta üritab nalja teha ja ennast ära peita, aga ei õnnestu eriti. Seal käisime ka õhtul hilja vioola-Marilys'i ja tšello-Katiga jalutamas. Pikki käiseid ei olnud küll vaja, kuigi kell oli umbes 21-22, õues oli lihtsalt nii soe. Ja see oli alles algus ;)  

Kui jõudsime Austriasse, täpsemalt Viini, tehti meile Viini ekskursioon. Põhimõtteliselt on see minu ja Siku tulevane elukoht, nagu mainitud. Kui sa oled mu sõber, siis sa tuled minuga sinna ühel päeval! ;) Seal oli... haigelt palav. Keegi ei tea seda paremini kui Siku, kes läheb vääääga kergesti punaseks ja ütleme nii, et seal läks ta väga kergesti väääääga punaseks :D No ikka... punane. Kahjuks seda eriti hästi jäädvustada ei õnnestunud, aga pildile jäi ta niigi sellegipoolest. Näiteks Mozartiga ja siis Mozartiga ja siis Beethoveniga. Läksime sööma mingisse Aasia restorani. Ma ütleks, et sealt sai alguse selle reisi lõpuni kestnud nuumamine. Ega ei kurda, kõht sai täis ja veel pealegi. 

Aga ega me sinna jääda saanud, tuli võtta ette sõit Linzi, mis on Viinist umbes 153 kilomeetri kaugusel. Linz on üks Euroopa kultuuripealinnadest 2009. Ega ei imesta, tundus, et seal on kultuurilisi asju enam kui küll. Ja Doonau läheb ka sealt läbi ;) Seal algas üritus, kuhu me läksime, mille nimi on MegaHertz. Avaüritusel mängis üks suur orkester riikide hümnide popurriid ja kui kõlas kellegi hümn, kalpsas lava eest läbi keegi, kellel oli käes vastava riigi lipp. Oli uhke Eestit näha, mis seal salata. Ja tõesti - Eestil on ilus lipp! Põnev oli ka see, et pärast Eesti hümni oli vahepeal mingi suvakas ja siis Soome hümn. Heheh, saime taas huilata, mis siis, et võõras lipp. Hümn oli ju õige ;) 

Avaüritus läbi, võtsime ette sõidu Gmundenisse, kus ööbisime kolm ööd. See on Linzist umbes 65 kilomeetri kaugusel. Seal oli asutus nimega Pension Bruderhofer. Ja tõesti, ei olnud tegemist vanadekoduga. Tegemist oli hoopis ... hotellitaolise asjaga. Inimesed jagati tubadesse. Neljased, kahesed, kolmesed. Mina, Siku ja Kati saime ühe kolmese, mis oli ainsana teises majas (sealsamas kõrval). Mis seal ikka, läksime sinna. Kolmene tuba... natuke vähe öeldud. Meil oli kolmetoaline korter. Kaks magamistuba, elutuba kööginurgaga, rõdu ja kõige parem vaade maailmas. OK, üks parimaid. Ikka väga hea ;) Ja muide hommikusöögid olid selles kohas täiesti suurepärased. Kõht oli ikka punnis juba vara hommikul. Head ja paremat (arbuusi näiteks ;)

Siis igatahes oli meil järgnevatel päevadel esinemisi, Gmundeni linnakeses suurel laval ja siis ka Linzi linna peaväljakul. Päris uhke oli, ega igat orkestrit sinna mängima lastud. Siiamaani ei tea, miks meid lasti :P Aga jah, mõnus ta oli. Mulle meeldib viiulit mängida, hea üllatus noh. 

Kõikidel päevadel lõõmas tuline päike, ühe korra oli hull äike, aga hea ajastusega - siis kui hakkasime Linzist bussiga Gmundenisse sõitma. Nii et ütleme nii, et ilmad ei oleks saanud väga palju paremad olla. Küll jäid koledad randid (nagu oleks trikooga päevitamas käinud, iu!), aga savi, päike ruulib. 

Kui üritus sai läbi, saime hakata kodu poole liikuma. Varavara hommikul pidime õnnetult lahkuma sellest suurepärasest ööbimiskohast Gmundenis, et normaalsel ajal jõuda... poolapaneelmajja/hotelli. . . Et normaalsel ajal koju jõuda. Ei tea, ei jõudnud :P Pärast keskööd ikka alles. Aga tead, ei kurda. Reis oli superlahe. Superlahe. Super. Lahe. Bussireisidest natuke kopp, aga noh, mis seal ikka, augustis jälle ;) Et... Tulge  minuga reisima, olen parim reisikaaslane, keda võid tahta ;) HAha, päris olen, aga üsna hea sellegipoolest ;)

*inspireeritud: reis Austriasse*

Rist

Rist... mõelge, kui suur tähendus sellel tegelikult on ja kui väike asi on ta mõne jaoks. See imeline rist, milles meil on pääste, on nii paljude jaoks iluasi, lihtsalt kujund, lihtsalt ehe. Nii paljude jaoks on see, mis toimus ühel ristil tükk-tükk aega tagsi, lihtsalt muinasjutt, lihtsalt jutt, lihtsalt hullude uskumus või lihtsalt kuiv ajalugu. Aga on inimesi, kelle jaoks Rist on Kõik. Rist on Pääste. Rist on Elu. Rist on Vabadus. Rist on Jeesus Kristus, kes on meie Imeline Päästja. Meie Sõber, meie Lunastaja, meie Armastus, meie Elu.

Mina vist olengi Hull ja see ongi minu uskumus. Minu usk. Minu isiklik usk, mitte lihtsalt mu vanemate oma. Jeesus Kristus - minu Elu. Minu Pääste. Tahan elada selle vääriliselt, nii palju, kui suudan. Nii hästi, kui suudan. Jumala abiga - pole midagi võimatut.

*inspireeritud: see sama pilt, mis siin ripub*

From God

This is God. Today I will be handling All of your problems for you. I do Not need your help. So, have a nice day. 

I love you. 

P.S. And, remember... 

If life happens to deliver a situation to you that you cannot handle, do Not attempt to resolve it yourself! Kindly put it in the SFGTD (something for God to do) box. I will get to it in MY TIME. All situations will be resolved, but in My time, not yours.

 

Once the matter is placed into the box, do not hold onto it by worrying about it. Instead, focus on all the wonderful things that are present in your life now.

 

If you find yourself stuck in traffic, don't despair. There are people in this world for whom driving is an unheard of privilege.

 

Should you have a bad day at work; think of the man who has been out of work for years.

 

Should you despair over a relationship gone bad; think of the person who has never known what it's like to love and be loved in return.

 

Should you grieve the passing of another weekend; think of the woman in dire straits, working twelve hours a day, seven days a week to feed her children.

 

Should your car break down, leaving you miles away from assistance; think of the paraplegic who would love the opportunity to take that walk.

 

Should you notice a new gray hair in the mirror; think of the cancer patient in chemo who wishes she had hair to examine.

 

Should you find yourself at a loss and pondering what is life all about, asking what is my purpose? Be thankful. There are those who didn't live long enough to get the opportunity.

 

Should you find yourself the victim of other people's bitterness, ignorance, smallness or insecurities; remember, things could be worse. You could be one of them!

 

Should you decide to send this to a friend; Thank you. You may have touched their life in ways you will never know! 

Now, you have a nice day.

God

Ära varasta!

Vaadake nüüd seda:

Kümme käsku

¹Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes:

²"Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, 

orjusekojast.

³Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!

⁴Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis

on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on

maa all vees!

⁵Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand,

sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste

kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,

⁶aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja

mu käske peavad!

⁷Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest

Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!

⁸Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!

⁹Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi,

¹⁰aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa

ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega s

u poeg ja tütar, ega

su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on!

¹¹Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis

neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas 

hingamispäeva ja pühitses selle.

¹²Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks

sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!

¹³Sa ei tohi tappa!

¹⁴Sa ei tohi abielu rikkuda!

¹⁵Sa ei tohi varastada!

¹⁶Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!

¹⁷Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei

 tohi himustada oma

ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi,

mis su ligimese päralt on!"

Kuidas saab siis

 olla nii kerge see, et ma lähen ja võtan teiste inimeste koridorist 4 jalgratast? 

Poiss, miks sa varastad?

Inspireeritud: neljast jalgrattast ilma jäämine...*

Piiblipäevad jne...

Täna oli PP analüüsi koosolek. Saime tiimiga kokku, et arutada, mis oli hea, mis halb. Nii palju oli head! Jumal ruulib, ta tegi sellest üritusest ikka tõsiselt vägeva sündmuse! Nüüd selle kohta veel "üritus" öelda tundub kuidagi vale.

Põhiline, mis siiski lõpuks välja tuli, on see, et see, et sellised üritused toimima hakkaksid, on hädavajalik otsida Jumala tahet. Võttagi aega palveks, kuulata, mis Jumalal on öelda. Ja ütleme nii, et kui veel oma ego täiesti kõrvale panna ning kõik oma head ideed läbi katsuda ja kaaluda, kas need on äkki Jumala head ideed, siis ongi tulemuseks selline sündmus, mida Jumal saab kasutada ja kuhu Ta tahab kohale tulla inimesi õnnistama. Ei ole ju eriti keeruline matemaatika.

Nüüd ja mitte hiljem on see õige aeg, mil hakata palvetama PP 2010 eest. Tundub, et kuupäevad on põhimõtteliselt paigas, potentsiaalne kohtki, tuleb veel küsida Jumalalt, kes peaks üldse tiimis olema ja kas meie praegused mõtted langevad kokku Tema omadega. Kui ei, siis oleks vist vaja teada, mis õige on.

Inimesed, palvetame! Jumal teeb! Otsime Tema tahet, see on leitav! Ja kui Tema tahe on teada, küll ta siis teeb kindlaks, et me raskustest suudame üle astuda.

*Inspireeritud: PP analüüsi koosolek*

Ema

Kunagi (2008 isadepäeval) kirjutasin oma isast. Mäletate, üks imetabane inimene? Nüüd (2009 emadepäeval) tahan teile rääkida oma emast. Ta nimi on Marju Luide ja ta on Supernaine. Ta on minu ema olnud peaaegu 18 aastat. Mu ainuke ema ;) Üldse on ta ema olnud peaaegu 25 aastat, sest selle "lastesaaga" alustas Tarvo peaaegu 25 aastat tagasi. Ema ja isa abiellusid, kui ema oli 18 (isa oli siis 29). Nad hakkasid "käima" või siis kurameerima (nagu mu isa armastab öelda) sellest 2 aastat varem. Kujutate ette, 16 ja 27? Ega ei kujutaks. Aga see juhtus ja mul on siiralt väga hea meel, et juhtus! 

Ema sündis neljanda lapsena Arnold ja Helja Laurikule. Ta õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ning oli aktiivne Oleviste noor, kui ma ei eksi. Ma usun, et ei eksi. Olevistes kohtus ta Indrek Luidega, kes oli mõnes mõttes sealne lapsevanemate hirm... eriti tütarlaste vanemate. Selles ei olnud süüdi Indrek ise, sest tema oli täitsa normaalne, aga tütarlastele silma ta jäi. Ka Marjule. Erinevus teiste tütarlastega on see, et Marju jäi ka Indrekule silma (pole ime ka, vaadake, kui kaunis Marju on!). Ma laskuksin detailidesse, aga kahjuks (võib-olla ka õnneks) ei oska ma eriti ühtegi detaili välja tuua. Mis seal's ikka, kes tahab teada, pöörduge Marju poole. Või Indreku... kuidas soovite ;) Igatahes, kui Marju oli 18 ja Indrek 29, jõudis kätte nende pulmapäev, milleks oli 1982. aasta 31. juuli. Kahjuks ei saanud ma seal viibida, aga jutud käivad, et vahva pulm oli ja olen kuulnud sõnumeid ka võrratult kaunist pruudist. 

Marju on oma elus päris palju asju teinud. Ta on olnud pianist, elektrik, müüja, organist (ei mingit seost organitega), küljendaja trükikojas, pangatöötaja. Haha, tundub üsna seosetu. Aga heh, ütlesin ju, et Supernaine :) Eriti Superiks teeb ta veel see, et ta on kõige selle juures (peaaegu kõige) olnud abikaasa ja veel E M A, mis teatavasti on üks raske täiskohaga töö. Aga super tööd on ta teinud! Ei oskagi talle muud palka pakkuda, kui armastust, palvet, abi, kallistusi ja naeratusi. Aga usun, et esialgu on see täiesti piisav. 

Nii. . . Marju Luide - Ema. Kui Marju oli 20, sündis tal esimene laps, varemmainitud Tarvo. 21 - teine laps. 22 - kolmas laps. 26 - neljas laps. 27 - viies laps. 41 - kuues laps. Selle pere on Marju (ok-ok, Indrek ka) pannud laulma, pilli mängima, palvetama, mõned meist ka näiteks süüa tegema. Küll praegu teeb ta ise meile pannkooke. Aga oeh, olgem ausad, tema söögitegemisoskust ei oska mina ega karta on, et ka keegi teine mu perest küll ületada. Teinekord võite tulla külla ja maitsta. Aga öelge ette, siis teame teile ka jätta ;)

Olen Jumalale tänulik sellise ema eest ja usun, et Jumal on tema üle ka täitsa rõõmus. Ma jääks küll sellise tulemusega rahule. 

Praegu jäävad sõelale armastus, tänu, rõõm.

*inspireeritud: Marju Luide, minu armas emme :)*

Noored

Meeeeeeeeeeeen kui hea on vaadata / näha ülistavaid noori. Jejejejeee! :D

Pildiraadio

Kuulan/vaatan pildiraadiost PP teenistusi... süda täitub taas rõõmuga. 

Peab ainult vaatama, et minu "hea olemine" ei piirdu PP-ga vaid näiteks ka juulis, kui PP on minust eemale jäänud ja enam täpselt ei mäleta, mis seal oli, on mul ikka niiii hea olla Jeesusega. 

PP ei ole elu. Jumal on elu. Jees. Jumal oli PP-l, aga ta on iga päev siin... südames, noh.

Mõningad mõtted

Aa, et unenägu jah? Tead, ei hakka sellest siin kirjutama ikka. Heheh, milline meelikosutav tüng. Kes tahab teada, võib mulle helistada või kirjutada või lihtsalt otse küsida. Loodan, et teid liiga palju pole ;) See on lihtsalt midagi sellist, mida on kuidagi keeruline blogisse kirjutada. 

Aga veel mõtteid.

PP oli :) Tõesti mõnus, kosutav, värskendav, Jumalaga lähendav ... kui nii saab üldse öelda, sest Jumal on ju kogu aeg meie juures. ISEGI kui me ei tunne teda lähedal. No kidding, eh? ;) 

Enne PP-d oli teisipäeval ülistusõhtu. Pärast seda saatsin Mairole sõnumi, et ma ei ole valmis inimesi ülistusse juhtima, vajan eestpalvet või asendajat. Ma olin päriselt täiega trotsi täis, et kuidas nii, Jumal, et sa jälle ei teinud minuga midagi erilist?? Hehe, ainuke asi, mis sellest tuli, oli see, et ma tundsin, milline teismeline ma olen. Õudne. . . Järgmisel hommikul pidin aga tõdema, et ... ei saa ikka ilma Jumalata. Kohe raske oli. Ja oh üllameelsust, otsustasin taas Jumalale ühe võimaluse anda. Haha, tegelikult andis tema vist pigem mulle uue võimaluse. Kiidan, ülistan, tänan Jumalat tema kannatlikkuse eest. Ja te kõik võite tänada Jumalat, et mina pole Tema, sest kui oleksin, siis poleks teist kedagi siin maa peal alles enam! :P Mina nii kannatlik ei ole. Aga igatahes...

Sain Jumalaga asjad korda, kõikidest emotsioonidest jäid alles ootusärevus, rõõm ja tänutunne. Olin nii valmis PP-ks. Ei jõudnud ära oodata neljapäeva (olgem ausad, eriti pikalt ei pidanud ootama ;), mil pidime juba Viljandisse minema. Aga... appike, palju on rääkida, üldse ei jaksa sellest kõigest kirjutada. See, mis algas neljapäeval... Piiblipäevad 2009 (jah, neljapäeval, meie jaoks küll ;) ... see, mis sai sealt alguse, ei ole veel otsa saanud. Oh, mis ma ajan, see sai ju tegelikult ammu alguse, kuskil septembris-oktoobris, kui hakkas see palvetamine ja korraldamine peale. Aga ... Lihtsalt. See säde, mille ma sain siis, hakkas nüüd vist põlema. Ma olen täis armastust ja rõõmu ja tänu. Ma sain seda, mida ootasin, Püsiühendus ruulib. Appi, ma pole ammu nii segast juttu kirjutanud. Aga... 

Teate. Ma olen lugenud nii mitut blogi ja asja, milles üritatakse kirjutada sellest, mis PP-l juhtus. Üritatakse!!! Aga nagu nemad, ei oska ka mina seda kõike kokku võtta üheks blogi sissekandeks. Asi, mis vajab mainimist on see, et Jumal, kes oli kutsutud, oli kohal ja ta muutis selle ürituse selliseks nagu ta oli. Ja see oli tõesti mõnus, kaif, vägev, täis Jumalat. 

Halleluuja, kiitus, tänu, austus, rõõm, ülistus Jumalale! Tänu Tänu Tänu.

JUMAL on NII hea, et EI OSKA SÕNADESSEGI PANNA!!! (Lugege psalme, kui tahate teada, kui hea! ;)

Rääkige minuga Jumalast ja Tema vägevatest tegudest!

*Inspireeritud: PP'09*