Hullupea reis vol 5

Täna, kui ärkasin, oli õues suht kehv ilm, nii et magasin edasi. Olin ikka üsna kaua voodis, aga siis võtsin üks hetk end kokku ja otsustasin minna Centre Pompidou'sse. See meeldis mulle isegi rohkem kui Louvre, kui nii võib öelda. :P Vast võib. Seal oli päris kifta kunst, kuigi mõni asi pani jällegi mõtlema, et mina võin ka kunstnik olla. Aga üldiselt meeldis ja isegi julgen soovitada teistele. 

Pariis... on lihtsalt suurepärane. Täielik ego-booster, tõsiselt ka, ma pole elu sees nii palju komplimente saanud kui siin mingi viie päevaga. Tänaval, kui tulin Pompidoust, oli mingi ehtne, sorry, kui nii ei tohi öelda, aga ehtne neeger. Siuke punupatsidega, kottis pükstega, suure särgiga ja naeratas oma meelat naeratust ja ütles hey baby what's up. :D Enne, kui läksin Pompidou'sse, siis küsis üks, ma ei saanud aru, mis maalt pärit mees, kas ma tahaksin temaga kohvi juua. Aga kuna ta ei osanud inglise keelt absoluutselt, siis meie kõikide huvides ütlesin talle ära. Siis läksin jälle metroosse, mu lähedale istus mingi tüüp, kes hakkas siis ka rääkima ja uuris, kust ma pärit olen ja mis ma Pariisis teen ja taaskord - kutsus kohvile. Aga kuna ma ütlesin, et saan sõbraga kokku, siis ütles ta lihtsalt, et you are very beautiful ja läks maha. Ja siiis õhtul veel kõnnin tänava peal, mingid tüübid olid oma autoga kuskil, kutsusid enda juurde ja küsis siis üks, et kas ma vesipiipu teen. Näitas veel kui lahe toss välja tuleb. Aga jällegi ütlesin, et ei ja aitäh ja ilusat õhtut teile ja sain veel õhtu lõpetuseks ühe you are very beautifuli. Päris tore on niimoodi. 

Ja üldse, kuidagi nii nii hea on siin Pariisis olla. Järjest enam õpin ise liiklema, nüüd sain hostilt ka võtmed, mis tähendab, et õhtud ei sõltu enam temast (ei pea muretsema, et tulen liiga hilja koju ja pean ta üles ajama) ja isegi kui ma olen hommikul liiiiiiga kaua toas, on ikka nii mõnus. Nagu kodus. Ja siis lähen kodust ära, käin poest läbi ja lähen linna peale. Tsill. Olen täitsa lummatud sellest linnast. See ei ole isegi alati nii-nii ilus (kuigi ükskõik, kust vaatad, paistab kas Eiffel või Notre Dame), aga lihtsalt nõnna hea on siin. Peab käbe ikka mingi mehe leidma... Igatahes. Naudin. Homme, kui õnnestub, lähen Lyoni, mingi aeg peaks sealt edasi kuskile lõunasse minema, kas siis Marseilles, Nice või Montpellier või midagi sellist. Eks näis. Rongipiletid on tunduvalt kallimad kui ma arvasin, isegi kallimad kui mu stockholm-pariis lennupiletid. Kõik kokku läksid vist natu-natukene kallimaks kui see rongipilet, aga mitte oluliselt. Päris karm. 

Anyway. Koduigatsust veel eriti ei ole, aga siin tekib küll kodutunne vaikselt.