Teate, nii palju on inimesi, keda ma võin nimetada oma sõpradeks, headeks sõpradeks, või isegi väga headeks sõpradeks. Aga minu Parimat Sõpra on siiski ainult üks. See, kellega ma olen otsustanud olla täiesti avameelne, keda täielikult usaldada ja kelle üle või kellega koos naerda :)
Probleem on hetkel vaid üks - ta on Mehhikos. Pääääris kaugel. Ja teate seda mõtet, et sa ei pruugi enne aru saada, kui oluline keegi või miski on, kui teda enam ei ole? Minu Parim Sõber on küll veel olemas, aga ei ole seda võimalust, et ma teen talle kalli kui tahan või viskan mõne killu, et teda halval ajal naerma ajada või räägin lampidest asjadest näost näkku. Nüüd olen tõesti sellest puudust hakanud tundma. Aga ägedus on see, et nüüd olen hakanud hindama neid harvu hetki, mil saan temaga meili vahetada või MSNis juttu ajada või temalt tiguposti saada ning talle ka seda saata. Tigupost on mõnus. Proovige ka :)
Aga ühe sõnaga, tahtsin temast ka rääkida lihtsalt. Või noh, ta oma blogis ära mainida. Ja paluda, et kellel aega, tahtmist, motivatsiooni, siis võtke ta ka oma õhtupalvetesse. Tal oleks sellest väga hea meel.
Kadri - armastan ja ootan Sind koju! :)
*Inspireeritud: pretty obvious ;)*
2 comments:
Nunii, võtan diili vastu!
Tean, mis tunne on sõpru igatseda ja eriti just inimest, keda võib kogu vabadusega nimetada absouluutseks parimaks sÕbraks! Minu besty jäi maha Eestisse koos minu ristipojakesega.. Igatsen neid nii väga!
Tõsi, me võime kyll ju teada, et keegi on meile väga ääretlut kallis, aga alles suuremad ja pikemaajalised lahusolekud saavad otsustavaks, kes on need kelle järgi hing igatseb kõige rohkem..
Igatahes, tore on su mõtteid lugeda, aitäh selle võimaluse eest!
Pean Kadrit ja sind ning teie sõprust palves meeles!
Kallid ja tervitused kevadisest Austraaliast!
Oeh, sina oled ju ka jah, peaaegu täpselt teisel pool Kadriga võrreldes.
Armas, et viitsisid kirjutada oma mõtteid.
Kallistan sind ka kõvasti :)
Post a Comment