Sunday, November 23, 2008

headus on ilmas

Seisame Sikuga Pirital, ootame bussi, mis meid linna viiks. Peaksime ootama veel vähemalt 15 minutit, et tuleks üks ainumaski buss, sest kell on juba palju ja bussid käivad harva. Loodame, et jõuame trolli peale ka. Ma üritan rahustada nii ennast kui Sikut, "jajaa, kindlasti jõuame, trollid käivad veel üsna hilja." Seisame ja tammume ühelt jalalt teise, üsna külm on, väga ei taha oodata seda bussi, võiks ju juba kodus olla. Autod sõidavad mööda, mõtlen, "võiks hääletada", aga ei tee seda ja ootame ikka. Sõidab mööda üks A-Teami moodi (aga ägedam) kaubik, võtab hoo maha, peatub, tagurdab, blondeeritud krässus juuste ja karvase jopiga mees kerib akna alla ja küsib: "Kas ma saan teid äkki kuskile ära viia?" Siin tuleb juba Sõber Eelarvamus mängu. Vaatame Sikuga üksteisele otsa, süda ütleb JAAA, aju ütleb EIII, Liisu küsib Sikult, "Ma ei tea, tahame vä?" Oleme peaaegu oma võimaluse mööda lasknud, aga ütleme, et jaa, ikka, miks mitte. Buss näeb seest päris kobe välja, istmed on suisa uskumatult pehmed ja helisüsteem on võimas. Mees küsib, kuhu me läheme. "Kesklinna," tuleb vastus. Vaikus. "Aga kuhu seal?" "No, trolli peale." Vaikus. Mees räägib vahepeal telefoniga. "Aga kuhu te muidu suundute?" "Mustamäel elame muidu..." Vaikus. "Aga ma viskan teid ära, mul on aega!" Naeratused, hämming, arglik "Ok" ja allasurutud rahulolu. Autos on ju soe, muss on hea, mis me ikka kurdame. Vahepeal saab Siku kõne Kertult sisuga: "Su rahakott jäi autosse!" Liisul kohe hea meel olla auto peal, sest muidu oleks Siku pidanud jänist sõitma. Paha-paha. Vaikselt juba tuleb, "aitäh, Jumal!" Jõuame kodu juurde, veel enne väljumist väike vestlus. Siku: "Loodan, et sa meie pärast väga suurt ringi ei pidanud tegema!" Mees: "Noh, ma lähen kesklinna tagasi, vanalinna pidin minema tegelikult!" Üldine naerusumin, "Aitäh," "Pole tänu väärt" ja "õnnistusi!" Sikult Liisule nägu täis hämmingut ja uhkust: "Liisu, sa oled nii lahe!" Liisu on ise ka juba üsna uhke. 
Kodus mõtlen, et vaataks huvi pärast, mis kell siis viimane troll ikkagi läheb. Nii.. Buss oleks Piritalt läinud kõige varem 23.37, viimane troll Kaubamaja juurest 23.40... Väike matemaatika ütleb Liisule, et me vist ei oleks jõudnud. 
Ja siis juba täitsa tugev "Aitäh, Jumal!" 

*Inspireeritud: Tore mees toreda kaubikuga toredal õhtul*

3 comments:

Krissu said...

niii äge:D

Anonymous said...

Lahe blogi :D
kule ma ise ka mõtlen, et kolme minutiga oleks veidikene raskusi tekkind trolli peale jõudmisega :D

God is good ;)

u said...

ai julged inimesed:) Nii võib igasuguste otsa sattuda- ka pervode:P
Aga seekord siis vedas.
Halleluja, et häid inimesi leidub veel üsna palju!