Inspiratsioon

Heebrea 11

Usust ja uskujatest muistsel ajal

¹Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade
tõendus.
²Selle kohta on ju esivanemad saanud tunnistuse.
³Usus me mõistame, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi,
nii et nägematust on sündinud nähtav.
⁴Usus tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, mille tõttu ta
sai tunnistuse, et tema on õige, kuna Jumal andis tema andide kohta
tunnistuse, ja usu kaudu ta räägib veel surnunagi.
⁵Usus võeti ära Eenok, et ta ei näeks surma, ja teda ei leitud
enam, sest Jumal oli ta ära võtnud. Aga juba enne, kui ta ära võeti, oli
ta saanud tunnistuse, et ta on olnud Jumalale meelepärane.
⁶Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb
Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga
neile, kes teda otsivad.
⁷Usu läbi sai Noa hoiatuse selle kohta, mida veel ei
olnud näha, ja ta ehitas jumalakartuses laeva oma pere päästmiseks;
ja selle kaudu ta mõistis süüdi maailma ja sai selle õiguse pärijaks,
mis tuleb usust.
⁸Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika,
mille ta pidi saama pärandiks, ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb.
⁹Usus ta asus elama tõotatud maale otsekui võõrsile, elades
telkides koos Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sellesama tõotuse kaaspärijad.
¹⁰Sest ta ootas kindlale alusele rajatud linna, mille meister ja ehitaja on Jumal.
¹¹Usus sai isegi Saara väe suguvõsa rajamiseks ja seda eakusest
hoolimata, sest ta pidas tõotajat ustavaks.
¹²Seepärast ka sündis sellest ühestainsast, pealegi mehejõu
kaotanud
mehest hulga poolest nii palju järglasi nagu tähti taevas ja nagu liiva
mere rannal, mida ei saa ära lugeda.
¹³Need kõik surid uskudes, saamata kätte tõotusi, vaid nähes ja
tervitades neid kaugelt. Ja nad tunnistasid end olevat võõrad ja
majalised maa peal.
¹⁴Kuid kes selliselt kõnelevad, annavad mõista, et nad otsivad
kodumaad.
¹⁵Kui nende meeles oleks olnud maa, kust nad olid välja läinud,
küllap neil oleks olnud aega pöörduda tagasi.
¹⁶Ent nüüd nad ihkavad paremat, see tähendab taevast kodumaad.
Seetõttu ei ole Jumalal nende pärast häbi lasta ennast hüüda nende
Jumalaks, kuna ta on valmistanud neile linna.
¹⁷Usus viis Aabraham, kui teda proovile pandi, ohvriks Iisaki;
tema, kes oli saanud tõotused, oli valmis ohverdama oma ainusündinu;
¹⁸tema, kellele oli öeldud: "Sinu sugu loetakse Iisakist."
¹⁹Sest ta arvestas, et Jumal võib ka surnuist üles äratada,
seepärast ta saigi tema tagasi ettetähenduseks.
²⁰Usus õnnistas Iisak ka Jaakobit ja Eesavit tulevaste asjade suhtes.
²¹Usus õnnistas surev Jaakob Joosepi mõlemat poega ja kummardas
Jumalat oma kepi najal.
²²Usus tuletas Joosep oma elu lõpul meelde Iisraeli laste
lahkumist ja andis käsu oma luude kohta.
²³Usus hoidsid Moosese vanemad pärast ta sündimist teda kolm kuud
varjul, sest nad nägid ta olevat ilusa lapse ega kartnud kuninga korraldust.
²⁴Usus keeldus Mooses, kui ta oli saanud suureks, laskmast end
nimetada vaarao tütre pojaks.
²⁵Ta eelistas pigem näha vaeva koos Jumala rahvaga kui üürikest
aega nautida pattu,
²⁶sest Egiptuse aaretest suuremaks rikkuseks pidas ta teotust
Kristuse pärast, sest ta tõstis oma silmad tasu poole.
²⁷Usus jättis ta maha Egiptuse, kartmata kuninga raevu, sest
otsekui nähes nähtamatut, püsis ta vaprana.
²⁸Usus toimetas ta paasat ja vere määrimist uksepiitadele, et
hukkaja ei puudutaks nende esikpoegi.
²⁹Usus läbisid nad Punase mere otsekui kuiva maa, ja kui egiptlased
püüdsid teha sedasama, siis nad uppusid.
³⁰Usus langesid Jeeriko müürid, kui seitse päeva oli käidud nende
ümber.
³¹Usus ei hukkunud hoor Raahab koos sõnakuulmatutega, sest ta
oli rahuga vastu võtnud salakuulajad.

³²Ja mida ma veel ütlen? Mul puudub aeg jutustada Gideonist,
Baarakist, Simsonist, Jeftast, Taavetist, Saamuelist ning prohvetitest,
³³kes usu läbi vallutasid kuningriike, mõistsid kohut, said
kätte tõotusi, sulgesid lõvide suud,
³⁴kustutasid tule väe, pääsesid pakku mõõgatera eest, said
nõtrusest tugevaks ja vägevaks sõjas, tõrjusid tagasi võõraste vaenuleere.
³⁵Naised said tagasi oma surnud ülestõusnutena. Ühed lasksid
end piinata surnuks, võtmata vastu pakutud vabadust, selleks et saada
paremat ülestõusmist.
³⁶Teised said kogeda pilkamist ja rooska ning ahelaid ja
vanglat.
³⁷Neid on kividega surnuks visatud, pooleks saetud, mõõgaga
hukatud, nad on lamba- ja kitsenahas käinud maad mööda ringi,
puuduses, viletsuses ja kurja kannatades.
³⁸Nemad, keda maailm ei olnud väärt, hulkusid ringi kõrbetes ja
mägedel ning varjasid end koobastes ja urgudes.
³⁹Ja kuigi nad kõik said oma usu läbi tunnistuse, ei
saanud nad kätte tõotust,
⁴⁰sest Jumal on midagi paremat näinud ette meile, nii et nemad
ilma meieta ei saaks täiuslikuks.