Mairo jutlustas täna meie kirikus. (Tallinna Elav Kivi Vabakogudus) Praegu ei mäleta täpset teemat, kuigi meeles on küll, mis ta rääkis.
Point siis, miks ma kirjutan. Täiesti muuhulgas, sellel pikemalt peatumata, ütles Mairo Jeesuse sõnad Matteuse evangeeliumist "..Jesaja on teist õigesti ennustanud, öeldes: see rahvas austab mind oma huultega, aga nende süda on minust kaugel."
Sõna "austab" oli ta küll asendanud sõnaga "ülistab", aga point jäi samaks (või tuli minu jaoks just tugevamini välja). Ja kõige selle jutu keskelt, mida Mairo rääkis, oli just see lause see, mis mind kõvasti torkas ja tuikama jäi. Olen väga tihti selle koguduse ees mikri taga ülesandega juhtida meid kõiki ülistusse, aga samas olen tundnud, et mu süda on kaugel sellest, kus ta olema peaks. Laulude ajal on tulnud ette, et mõtlen järgmist käiku, üritan meelde tuletada, mis on sõnad, mõtlen, kas rahvas seisab või mitte (enamasti on minul silmad kinni) jms. Täiesti jaburaid asju. Samas suuga laulan "tänan risti eest Sind" või "võin jääda laulma Su armastusest". Miks on vaja nii kahepalgeline olla? Mis siis, et ükski inimene seda ei märka, Jumal ju teab, mis on südames. Jumal teab, kus minu mõtted on.
Ja ütlen ausalt, päris mark hakkab.
Enam ei tee. Ülistus on ülistus ja seda tuleb teha südamega ja Jumalale!
Aitäh, Jumal! :)
*inspireeritud: Mt 15:7-8*
1 comment:
Need praktilised asjad, mida sa ülistuse ajal teed, on tegelikult vajalik osa ülistusjuhi töös. Loomulikult on tähtis südamehoiak ja kui sa tunned, et seal on puudujääk, siis kanna selle eest hoolt. Samas ei peaks sa end halvasti tundma, kui sa mõtled ette, pead meeles õigeid sõnu ja pead silmas seda, kuidas kogudus parajasti ülistusele reageerib. Selleks võid vahel ühe silma lahti teha ja ringi piiluda ;)
Ma tean, et sul on ülistusand ja selle juured on sügaval su südames. Jumal teab ka (Tema ju selle sinna istutas :). Ole õnnistatud oma teenimises, õde!
Post a Comment