Jõulud on selline aeg, kus kristlased saavad palju rääkida sellest, kui väga on moondunud jõulude mõte ja et jõulud on ju tegelikult Jeesuse sünnipäev, mitte aeg, mil oodata kinke ja jõuluvana. Ning mõelda kui kahju, et nii paljud räägivad, et jõulud on see aeg, kus saab võtta aega pere jaoks. Et vaesekesed, muul ajal ei saa võtta seda aega.
Aga tegelikult on asi selline, et ka paljudel kristlastel on palju raskusi mõtlemisega, et Jeesus on jõulude kese. Ikka tahaks ju kõigile kinke teha ja ka saada headelt sõpradelt mõni ning just nimelt võtta aega pere jaoks. Veeta õhtu koos terve perega. Täpselt sama. Leian mina...
Päevasõnas oli mõni aeg tagasi sellest juttu. Oli mees, kes aasta aastalt kaotas igasugused head suhted oma pere ja lähedastega ning jõulud muutusid tema jaoks väga üksildaseks ajaks. Ta avastas, et perekonnatraditsioonid olid tõmmanud tähelepanu Kristuselt eemale. Ja just selle pärast olid tema jõulud üks õnnetu aeg. Aga kui ta pani Jeesuse tagasi keskpunkti, muutusid jõulud jälle rõõmsaks ajaks, mitte väliste rõõmude, vaid Jumala kngituse tõttu esimeste jõulude ajal.
Üsna oluline on, et pilk ja mõte oleks jõulude ajal siiski õiges kohas. Kui juhtub nii, et jõulude ajal oled sa kuskil metsas omaette ja peret pole läheduses, siis see ei tähenda, et jõulud jäid ära või on rikutud. Siis on jõulud lihtsalt teistmoodi ja isiklik sünnipäeva pidu Jeesusega.
*inspireeritud: Päevasõna 18.12.2008*
1 comment:
mulle meeldis ka see päevasõna jutt
Post a Comment