26-28

Klõpsisin viis korda ennast umbes siia blogi peale, sest ma tean, et peaksin/võiksin praegu siia midagi kirjutada. Nädalavahetus on jälle möödas ja see oli nii tore ka veel. (Vahemärkus, mul on praegu nii külm.) Aga seekordne nädalavahetus möödus kuupäevadel 26. november, 27. november ja 28. november. 2010. (Ikka tahan kirjutada 2011. :( )

Aga mis siis juhtus.

Reedel pärast tööd läksin linna, et Anthony ja Oliveriga Vineyardi proovi tegema minna. Viiest lõppes töö, veerand kuus olin juba linnas, aga prooviga alustasime umbes............... veerand seitse.. pool seitse.. kolmveerand seitse. Sinnakanti. Ma ei tea, kuidas või miks on võimalik nii kaua jokutada, aga õnnestus. Õnneks on Ant ja Olla nii lahedad, et proov oli tore ja õnneks on nad ka nii osavad, et saime lugudega hakkama, nii et idee poolest oleks see proov väga lühike võinud olla. Aga ei olnud. Läbi ta lõpuks siiski sai ja siis läksime Kadri ja Oliveriga kõigepealt Kristiinesse ja siis Oliveri juurde. Jõudsime Kadriga mõlemad järeldusele, et veider on seal olla, sest 7-8 aastat tagasi käisime samades ruumides lastesaadet ja teisi sääraseid asju lindistamas (endine Pereraadio stuudio!). Aga tore oli sellegipoolest. Nad on toredad. :) Läksime Kadriga sealt jalgsi linna, sest ta otsustas, et võib ikka hilisema bussiga minna. Ja ülimõnus oli. Ilm oli ilus, seltskond oli ilus ja jutt oli ilus. Ilus õhtu oli. :) Saatsin ta bussi peale ja otsustasin, et ma ei viitsi 10 minutit trolli oodata. Läksin jala koju. Kõrvaklappidest tuli The Fray, taevast tuli lund ja südames oli rõõm.

Laupäeval sain hommikul käia GLS bändiga aftekal Hotell Olümpia 26. korrusel privaatsaunas. Nii... mõnus oli. Ja huvitav. Esiteks juba see, et kell 10 hommikul pole ma vist kunagi varem saunas käinud. Teiseks hullu lumesajuga vaadata 26. korruse aknast vaadet... oh. Kolmandaks.. istuda seal nende tüüpidega ja kuulda, mida nemad igapäevaselt teevad. Tuuril Dave Bentoniga, keikkad Kadri Voorandiga, Dream Big Band, keikkad igal pool mujal, kes käib Venemaal mingit tantsuvõistluse muusikat tegemas ja mis iganes nagu. Siuksed vennad koos, et lihtsalt tekib küsimus, why oh why mina seal olen. Ja siis tänan vaikselt Jumalat, et siiski olen ja et need vägevad muusikatüübid on ka Jumala-tüübid. Imetlen neid. :)

Pärast saunakat läksin siis koju tagasi ja sai väikestviisi koristatud. Ühel hetkel pidin mõtlema, kas on imelik, et ma oma toas kahe kampsuni ja jopega pean olema, kui ma koristan. Aga tegelikult tahtsin hoopis kindad ka kätte panna, sest harjavars oli küllllm. Aga koristasime siis ära ja võtsin ilusti isegi voodipesu ära, et see ära vahetada. Ainuke probleem oli selles, et kohe ei viitsinud uut asemele panna. Ei tasu seda edasi lükata, ma ütlen. Ei tasu... SEST

Hiljem läksime Laura juurde, et teha süüa, et pidada maha üks tänupühaõhtusöök. Mõtlesime, et võiks sel aastal ka seda tähistada. Nii et Mariliis-Sigrid-Laura-Liina-Kristel-Kadri-Ulli-Tarvo-Lauri tulidki kokku, et üheskoos süüa ja mõelda ka, mille/kelle eest tänulikud oleme. Minu meelest oli täiega tore. Mu sõbrad on mõnusad ja mu pere on nii mõnus. :)

Läksime siis suhteliselt hilja sealt ära ja kui koju jõudsime, olid silmad juba und .. silmini täis. Siku ja Grete olid vist vannitoas (keegi seal oli..) ja ma mõtlesin, et ei viitsi trügida ja oodata, aga voodipesu ka veel ei viitsi panna, nii et panen korra silma kinni. Hommikul, kui täies riides ja laiali-silmadega ärkasin, siis mõtlesin, et oleks äkki võinud natuke asjalikum olla. Aga tõesti ei viitsinud enne. Ja mis teha. Ärkasin üles, pesin hambad ära, panin pühapäevariided selga ja olin asjalik, kuni oli vaja ära minna.

Pühapäeval läksime kirikusse. Ainult et kallis issi oli haigeks jäänud, seega oli naisteväe peal palju vastutust. Emme rooli, mina ja Siku asju tassima, uksi kangutama ja paugutama ning ütlema, kust keerama peab. Oli põnev. Aga jõudsime kohale ja kõik läks hästi. Kuigi tõesti pean ütlema, et kui aasta otsa pole autot juhtinud, siis pühapäevane ilm arvatavasti ei ole selline, et oh, tahaks nüüd! Nii et jehuu emme! :) Kirikus olid Luided, Laura ja Leevi. Koosolek kestis peaaegu tund aega, sest jutlust ei olnud ja me ise piisavalt kaua rääkida ei osanud. Aga mõnikord on seegi hea. Saime taas koju minna ja süüa ja siis hakkasid kõik kordamööda unelema. Ma ei tea, miks, aga kõik olid nii väsinud, et tuli üks uinuja teise järel ja ühel hetkel, kui ma mõtlesin, et võiks tõusta, olid kõik teised magama läinud. See oli lahe. Ja täiesti ebaoluline informatsioon. Aga mis teha, uni oli :D Siis tõusime üles, mina ja Siksu läksime Lauriga Kajja Ruuterit pidama. Ruuter oli tore. Mulle meeldis seal muusikat teha mängu vaadata ja juttu kuulda ja emme tehtud mõnusaid asjakesi süüa. Nii nagu olen, nii tulengi. Võta või jäta. Kõik.

Pärast Ruuterit läksime Siksuga Marii juurde, kuhu tuli mingi aja pärast ka Ant. Ja sealgi oli tore. Minu ja Marii kaamerad said väga palju kasutust. Paar pilti tuli enam-vähem välja ka. Ja oeh, lihtsalt on tore tegelikult olla koos toredate inimestega ja nautida seda, mis on. Teed jõime ka.

Täna ärkasin üles ja tegin silmad lahti (lause pühendusega Sikule). Et... kõik.