2010 hakkabki nüüd läbi saama. Üritasin väga välja mõelda, kas peaksin jätma oma postituste arvu 90 peale, nagu see oli aastal 2008, või lasta 2010-l 2008-le ära teha. Otsustasin seekord teha nõnna, et noh... nüüd ma kirjutan.
Siku käskis mul natuke aega tagasi kirjutada, milline oleks mu unistuste aastavahetus. Aga pidin tõdema, et see ei erine väga palju sellest, mis tavaliselt ongi olnud. Kalleimad sõbrad, piisavalt süüa, ee... Rohkem ma ei öelnudki midagi. Aa, ütlesin. Sellist asja ütlesin, et arvatavasti oleks minu täiuslik aastavahetus veedetud kuskil 'mitte-Eestis'. A la Times Square'il kõige kallimate sõpradega ja siis noh, miljoni inimesega, kes seal veel on. Ja Kadri lisas sellele, et siis kui ilutulestik läbi, valime, kelle penthouse'i seekord minna ja seal läheks pidu edasi. :) Kõlab hästi või? Minu meelest kõlab. Nüüd vaja veel piletid sinna kaugele ja üks või paar penthouse'i kamba peale. Siis on olemas.
Mida ma veel mõtlesin seoses aastavahetusega, on see, et minus tekitab mingit... hingepiina.. kui inimesed ütlevad, et veedavad aastavahetuse üksi või et ei viitsi seltskonnas olla aastavahetusel. Minu arvates on nii: jõulud veedame perega. Argipäeva veedame üksi või perega või abikaasaga, kuidas keegi, väga palju aega pole ju, et sõpradega tsillida ja kokku saada. Seega on aastavahetus (ja olgu, jaanipäev) täiuslik aeg, mil leida üks sobiv seltskond, kellega lõbusasti aega veeta ja armastust jagada. Või olen mina jälle loll...
Tänane õhtu/öö saab olema päris põnev, ma usun. Minu jaoks esimene aastavahetus, mida ma ei veeda hunniku kristlastega koos, vaid hängin täna oma endiste klassikaaslastega. Küll väga väikse osaga neist, aga nad on need olulised. Nad tõesti meeldivad mulle väga, seega loodan õhtust midagi head. Purjus inimesed, jee. Mul savi, söön mandariini ja joon limonaadi ja vaatan ilutulestikku, lõbus on JU ikka nendega. Ja kui käes on 2011, siis astun sisse vast Haagenite kodu uksest, et ka usklike inimestega koos rõõmustada. Seega kõige selle kokkuvõtteks - ootan õhtut.
Ja homme on selline päev, et noh... eurod. 2011. Kultuuripealinn. Justkui kõik see juba ei väljendaks, kui väga kiiresti lendab aeg, siis üks asi on veel: homme on see päev, kui mul saab täpselt 6 kuud esimesest tööpäevast Danfossis. Alles ma siia tulin ju, või ei? Ju siis mitte. Juuuu siiiiiis.....
Aga kuulge, nägemist nüüd. Kellega mitte varem, siis järgmine aasta kohtume! :)
2 comments:
Ma ütleks, et inimesi on erinevaid ja inimeste olukordi ja hingeseisundeid on erinevaid. ja kui parim asi, mis võib olla selles suures sehkendamises, on üksinda olemine, siis miks mitte aastavahetusel üksinda kerra tõmmata kuskil.
Jah. Sul on õigus.
Post a Comment