Näedsasiis, kuidas aeg lendab. Täna on juba 3. märts. Kas ei olnud see mingi... eelmine nädal, kui ma istusin vana-aastaõhtul Krissu juures, oodates, millal saab aeg parajaks, et Viimsisse minna? Või kui ma mõtlesin, kas ikka minna või mitte minna Superstaari? Või kui mõtlesime, kuidas Krissule ägedat päeva korraldada? Või mida emale kingiks teha? Või kuidas Ullile üllatuspidu teha? Või mida Sikule kinkida? Või mis photoshootile selga peaks panema? Või kuidas Butterfly Closeti raames ilusaid sildikesi teha? Või mida peale hakata selle päevaga, mille nimi on sõbrapäev? Või kuidas teha Anthonyle lahe kingikarp? Või milline telefon isale sobiks? Või...? Kuidas on see võimalik, et aeg, mis ühel päeval tundub nõnna venivat, suures plaanis suisa jookseb või pigem lendab linnutiivul? Ja mõelda, mida ma siis selle aja jooksul olen suutnud ära teha? Kas need asjad, mida ma aasta alguses mõtlesin korda saata, on kuskile jõudnud? Õnneks ma endale lubadusi ei andnud, aga mõnda asja ju ikka mõtlesin ja plaanisin. Kas ma saan olla rahul aastaga siiamaani? Ja kui ei, mida siis teha? Mida muuta? Mida jätkata samaviisi?
Hmh.. põnev.
Mulle on juba nädalaid pinda käidud, et ma blogi kirjutaks. Eelmised kaks sissekannet on suuresti sellest pinda käimisest inspireeritud, nagu võite aru saada. Krissu täna jälle vihjas, et ma pole ammu kirjutanud. Ja asi on selles, et see kirjutamine jäi unarusse. Mõtteid on palju ja vähe samaaegselt. Kuidas võtta kokku ühe kuu tegemisi, emotsioone ja mõtteid ühte blogi sissekandesse? Kuidas on võimalik kõike seda meelde jätta, mida jagada tahaks? Kuidas valida, mida kirja panna ja mida mitte? See ei ole lihtne ja kui mõtte tekkides jätta see sinnapaika, siis karta on, et sinna ta jääbki. Nagu näha, eks. :)
Aga olgu, mis on, mõtteid ju on olnud, olen olnud ühtaegu nii segaduses kui .. peaaegu täielikult kindel. Olen olnud ilgelt õnnelik ja peaaegu masendunud. Olen ühel päeval nautinud talveilma ja järgmisel päeval täpselt seda sama ilma kirunud. Olen tänanud oma kallist Jumalat kindluse eest ja järgmisel päeval küsinud, miks ometi?
Tahaks teada, kuhu ma lähen, mida ma teen ja mis tegelikult oluline on. Aga olen ikka õnnelik, et mul on, mis mul on ja olen seal, kus olen. Näete, ma üritan teid ajada sama segadusse, kui ise olen. Samas, kui ma liiga palju ei mõtle, siis ei ole segaduses ka. Peaks ikka vooluga kaasa minema või..?
Minu põhilised leheküljed :
2 comments:
No see on lihtne liisu- ühe postitusega ei võetagi 1 kuu tegemisi kokku. Äärmisel ja ainult tagumisel juhul 1 nädala omad.. ja seegi on ekstreem:D
:D Jah, sul on kindlasti õigus. Ainult et kui juba jätta pausike sisse, siis ei ole väga varianti seda aega lühendada :P
Post a Comment