Pikk Paus

Ups.

Ma olen oi-oi kui mitu korda mõelnud, et oh, kirjutaks blogisse midagi uut. Aga nähtavasti pole ma veel asjani jõudnud. Miks? Ei tea. Vaba aega on palju ja paar asja on toimunud ka. Aga ma ei ole ainuke. Minu lemmik-blogija on Ulli, sest ta reaalselt ka täiendab oma lehekülge, mitte nagu mina ja enamus minu sõpradest. Tubli, Ull! :)

Aga mis siis toimunud on.

Keskkooliga sain hakkama. Läbi ja selja taga. Ei tea nüüd, kui väga edukalt see õnnestus, reaalained jäid nii nagu jäid, aga eksamitulemused olid toredad ja seega ei saa kurta.

Pärast lõpetamist läksime klassiga bussireisile Hollandisse, mis oli ka tore. Peps jäi kangeks, aga mitte lapikuks, aga sai näha ka Hollandi ilusaid külgi ning isegi Amsterdam ei tundu enam nii inetu, kui enne arvasin. Klassikaaslased on mõnusad ja ootan juba, et saaks nendega kohtuda, et nende tulevikest midagi teada saada.

Pärast reisi oli mul üks päev, et taas Eestiga sõbraks saada ning siis hakkasin tööle. Olen sekretär kütteseadmete firmas. Tööd palju pole, aga olen Jumalale tänulik, et see koht mul olemas on, sest esiteks tuli see nii õigel ajal (ma ei teadnud, mida ülikooli õppima minna või mida üldse teha) ning teiseks saab palka, mis hetkel on mu pere mõttes vist ka päris hea.

Kadri-Kertu-Sikuga saime 10 aastaseks, Kadri ja Kertuga sai seda tähistada ka.

Mängisin keelpillikvartetis (+ flööt) viiulit Daniel ja Ester Kotsjuba laulatusel.

Käisin Kadri, Nele ja Riinuga kinos Eclipse'i vaatamas.

Mu kallis onupoeg Jaanus abiellus kauni Mariliisiga. :)

Toimus EKB Liidu suvefestival, kus saime gospelkooriga laulda ja sain peakõnelejat tõlkida, mis oli ka päris põnev ja pooleldi väga väga eksprompt. Tegelt ma ei tea, kas nii üldse võib seda sõna kasutada, aga savi. Sain igatahes jälle kogemuse võrra rikkamaks.

Käisin Liina-Ly sünnipäeval.

Esinesime kooriga Raplas.

Hängisin Kadri ja tema saksa sõbranna Verenaga.

GRILL & CHILL! :)

Ja olengi jõudnud tänasesse päeva, mil saan jälle tore olla. Täna oli tööl elektrikatkestus umbes tund aega. Meie kontoris on täiesti naffing teha, kui elektrit pole. Seega läks 4 6st töötajast lõunale. Mina istun ikka siin ja ootan, et kell edasi tiksuks. Vaatan, kuidas minut läheb minuti järel, ootan, et telefon heliseks ja inimesed oma bloge täiendaks ning jälgin oma sõprade igat liigutust Facebookis. Kui kell saab 14, on aeg sõpra tööle külla oodata. Ning kui kell saab 17, on aeg teise sõbraga kokku saada.

Kurta ei saa tegelikult, kuigi saaks. :)

Ma olen unine.