Eeh

Tõstku käsi, kes veel märkas, et sügis tuli?

Jaa. Mul hakkas järsku külm ja ühtäkki enam ei saanudki ilma jakita õue minna. Aga alles ma ju olin t-särgi ja lühikeste pükstega palavuse käes hingeldamas... mis nüüd siis juhtus?

Ükspäev kõndisime emaga kuskil ja tõdesime, et täitsa mõnus on, et veidike jahedamaks on läinud, et pole see sügis nii hull midagi. Aga mida pekki? Nii külm järsku. Ja kui veel talv tuleb... LUMI, JEE!! Aga see vahepealne aeg saab raske olema. Panin täna plätud jalga... :S Not so good.

Sügisega on paljudel inimestel ees muutus või rutiini uus

algus. Kool, töö, ... jah, rohkem variante väga ei tea. Minul sai ju ka keskkool läbi, aga otsustasin võtta vastu töökoha Danfoss A/S-is, nii et veedan 1,5 aastat sekretärina.

Ei saa öelda, et kahju oleks... kuigi natukene on kahju. :D Aga ega ma niisama ilma asjata ei läinud sinna tööle. Oleks ma teadnud kindlalt, mida ma õppida tahan või üldse tulevikult ootan, siis oleksin arvatavasti midagi muud teinud, mitte tööle läinud.

Aga kuna mu ajud olid krussis mõtetest "MIDA MA TEEN????" ja krussisuse haripunktil tuli tööpakkumine, siis tundus see hea ideena see pakkumine vastu võtta. Seega siin ma nüüd siis olen, istun esmaspäevast reedeni 8.30-17.00, võtan vastu telefonikõnesid, aeg-ajalt saadan arveid ja jagan allkirju ja mis põhiline (kuigi seda tööülesannetes kirjas ei ole!!), naeratan! ;) Vähemalt töönimetus on uhke, "Global Service Assistant". Ja 1,5 aastat on sellepärast, et asendan lapsehoolduspuhkusele minejat. Täna on tal viimane päev, nii et siis jäängi kogu vastutusega siia omaette. Tuleks vene keelt lihvida, sest ka vene rahvusest inimesed soovivad kõike küttekaablitest ja -seadmetest teada. Paljud ütlevad, et nii kui keskkool läbi, hakkad mõtlema, et pekki, oleks pidanud rohkem vene keeles kaasa tegema ja õppima. Ma ju teadsin seda tegelikult enne ka, aga nüüd tean kohe väga hästi. Aga ütleme nii, et ega see kooli vene keele tase väga ei võimaldanud eriti hästi keelt selgeks saada. Võitsin kunagi koolisisese vene keele olümpiaadi. 100 punkti oli maksimum, ma sain 21... ja esimene koht? Jeeeee, ma olen nii tubli. Aga tööl on ikka selline tunne, et kui venekeelne kõne tuleb, siis ei jõua ära oodata, millal saaks öelda PADAŽDIITJE PAŽAALUSTA ja mõnele töökaaslasele ära suunata. Aga ema kinkis sünnipäevaks vene-eesti vestmiku, nii et kui ma selle pähe õpin, siis saan hakkama.

Tulevikuks, siis pärast 1,5 või 2 aastat, teen praegu plaane. Põhimõtteliselt unistus näeb selline välja:

Eks varsti näeb, mis lõpuks saab. :)

Kõik.