See blogi sissekanne on pühendusega Sikule. Miks? Sest ta nõudis. (Ärge isegi hakake mitte mõtlema, et oh, nõuan ka. See enam ei toimi, kui ma sind ka just 2 kuud näinud pole.)
Sikusikusiku. Siku on minu õde. Ja umbes pool aastat tagasi, võib-olla rohkemgi, võttis ta nõuks, et ta tahab meite juurest 4 kuuks ära minna. Raamatuid müüma. Nagu hwat? Aga okei, nii kaua plaanis, kuni oli käes aeg minna. 3. juuni. Laulis mul kontserdil ja siis lasi lesta.
Ja nüüd on ta omadega teisel poolel sellest reisist. Aeg-ajalt annab ta teada ka, mis toimub ja nii, aga põhiliselt on ta omaette ja kui väga punnitada, siis saab tüki informatsiooni ka kätte. :D
Tegelikult on aga selline lugu, et tänu sellele, et Sikut pole, on minu garderoob palju suurem, samas pole kellegi käest küsida, mida ma selga võiks panna. Või noh, on, aga ei kipu minema kellegi teise juurde. :) Sikusikusiku... Kuigi ma eriti tihti ei igatse inimesi (ma olen suht kindel, et ei ole põhimõtteliselt võimeline seda tegema), siis Sikut olen vahepeal ikka igatsenud ka. Liiga kauaks läksid ära, kuule... Samas on see aeg nii lühike, et hakkab otsa saama. Heh...
Igatahes, Siku on kallis, aga kaugel. Tahaks temaga koos juba jälle hommikust süüa ja naerda, kui ta öösel endale 4 võileiba kokku keerab ja küsida talt, mida selga panna ja kuulata tema tarkuseteri, mis ta jälle kusagilt lugenud või kuulnud on ja naerda selle üle, kui ta endale mingil koomilisel viisil haiget teeb. Ärge saage valesti aru, ega me kogu aeg hästi läbi ei saa, ta käib mulle ikka korralikult närvidele ka vahepeal. Aga praegu ma ju nende asjade peale ei mõtle. Ikka häid asju pean meeles ja igatsen. :)
Sikukene, loodan, et kõik läheb ikka järjest paremini ja ausalt ausalt hoian Sind oma palvetes ka. Kallis oled! :)
2 comments:
kuust ajast ei piisa? :D
Aga Siku on täiega lahe.
Nope!!! :D
Post a Comment