Hommik

Ma ei tea, miks, aga mulle meeldivad hommikud. OK, tegelt ma tean, miks. Ma kohe täitsa südamest ei salli vara ärkamist, sõltumata sellest, mis kell olen eelnevalt magama läinud. Aga kui ma juba üleval olen ja on aega olla, siis on jube mõnus.

Minu täiuslik hommik oleks selline:

Ärkan ütleme... 6.30. Voodist väljas kell 6.50. Kuna mul ei ole kiire, siis ei pane kohe 'päevariideid' selga, vaid tõmban jalga sussid ja käin pidžaamaväel nii vetsus kui köögis, kui igal pool. Loen Piiblist tänaseks päevaks mõeldud kirjakoha EKBL kalendrist. Selleks ajaks on ema juba üleval ja vaatab telekast So You Think You Can Dance. Võtan endale kohvi ja hommikusöögi ja vaatan koos temaga. Ärkab ka isa ja ühineb meiega. Siis võib juba teleka veidi kõvemaks keerata, sest Sikut ja Gretet nagunii ei häiri. Kuuleb ka muusikat. (Y) Kui saade läbi, on aeg riidesse panna. Ärkab ka Grete , kes on heas tujus ja ei jonni üldse. Paneme emaga riidesse ja läheme trolli peale. Me ei pea jooksma, vaid võime rahulikult kõndida ja täpselt siis, kui jõuame peatusesse, tuleb ka troll, kus on piisavalt vabu istekohti. Jõuame linna, mina tulen Vabakal maha, ema läheb edasi. Linnas saan kokku sõbraga, kellega võtan kuskilt tee peale kaasa tassi kohvi või kakaod vms ja jalutame linna peal ringi, räägime juttu, vaatame kõiki inimesi, kellel on kiire. Kuna me töötame suhteliselt lähestikku, siis saame koos tööle jalutada ja tööpäev võib alata.

See oleks hea... tavaliselt kahjuks selleks ajaks, kui ma linna jõuan, on aega trammile joosta ja trammilt kiire sammuga töö poole astuda. Ja sõpra ka ei aja seuksel ajal üles. Aga mõelda on hea. Ühel hommikul õnnestus Imrega paar sammu koos astuda. Jäin tööle 5 minutit hiljaks, aga see oli täiesti seda väärt. Sellest vist ka see tahtmine ja need mõtted...

Igatahes... One day.. :)

P.S. Päris ilmselgelt ei ole see kõik täiesti lambist võetud. Ütleks, et 50:50. ;)