Sõber

Mõnikord ei ole tuju nii hea kui teine kord. Eile oli mul üks neist kordadest, kui mu tuju oli lihtsalt... imelik. Ma ausalt ei saanud aru, mis keiss on. Otsustasin, et tahan kellegagi rääkida, valisin ühe ohvri välja ja rääkisin talle, kui imelikult halb tuju mul on, aga endal oli muie näol terve see aeg, sest noh, kõik ei olnud halb ikka. Ma ajan ka ennast segadusse.

Igatahes, mida ma öelda tahan, on see, et on jube hea, kui on mõni sõber, kellele võib lampi oma muresid kurta. Ükskõik, kui lambist see tuleb, oskab keegi selle vastu võtta ja öelda täpselt õigeid sõnu või lihtsalt kuulata või lihtsalt edasi juttu ajada, ükskõik, mis teemal.

Sõber on aare. Mitte Aare, tunnen ainult ühte Aaret, ta on päris lahe, aga temaga ma väga ei räägi. Olen Jumalale tänulik, et selliseid mõnusaid sõpru on olemas, keda oma "ohvrina" kasutada saab, kelle peale saab toetuda ja kes sellest ära ei kohku. Ma tean, et mul on neid rohkem kui see, keda viimati kasutasin ja hoiatangi nüüd teid ette, et ma võin ühel hetkel tulla ja teid ära kasutada. Heas mõttes...

Ilus

Meie pere uusimal liikmel on täna sünnipäev. See on väga lahe minu arvates.

Ilusat holokausti mälestuspäeva ja

palju õnne sünnipäevaks, kallis Ulli!

Vägev, et Sa tulid! :)

In Your Face, Skeptic :D

Lugesin sellist lugu. Mu sissekande pealkiri ei ole võib-olla liiga ilus nüüd, aga see lugu pani mind tõsiselt naeratama :D

Red Sea Miracles

A newly converted hippie was very interestedly reading the Bible while waiting for transportation and every now and then would exclaim, "Alleluia, Praise the Lord, Amen" and on and on as he read on. A skeptic heard him and came and asked what he was reading. He answered" I am reading how God parted the red sea and let the Israelites go through--that is a miracle!" The skeptic explained "Do not believe everything the Bible tells you. The truth of the matter is that that body of water was only really 6 inches deep-- so it was not miracle." The hippie nodded in disappointment but kept on reading as the skeptic was walking away feeling proud that he had set the hippie straight. All of a sudden the skeptic heard the hippie let out a big "Alleluia, PTL". At this the skeptic came back to him and asked, "What is it this time?" The hippie said excitedly in one breath, "This one is a real miracle, God drowned the whole Egyptian army in 6 inches of water!!!"

Minu eksamid

Kirjutan siia teile kõigile näha, mis eksamid ma teen. Äkki kedagi huvitab ;)

Riigieksamid:

Kirjand

Inglise keel

Ühiskond

Koolieksamid:

Muusika (kontsert)

Kõneõpetus (esimene osa 9. veebruar - kooli kõnevõistlus. Teema "Sinuga koos, ___ , olen tugev." Minu ___ täitus sõnaga "usk".)

Nii palju siis sellest.

Võite mind palves hoida.

Ps 121

Iisraeli hoidja

Palveteekonna laul.

Ma tõstan oma silmad mägede poole,

kust tuleb mulle abi?

Abi tuleb mulle Issanda käest,

kes on teinud taeva ja maa.

Ei ta lase su jalga vääratada,

ei su hoidja tuku.

Vaata, ei tuku ega jää magama see,

kes Iisraeli hoiab.

Issand on su hoidja,

Issand on su varjaja su paremal käel.

Päeval ei pista sind päike

ega kuu öösel.

Issand hoiab sind kõige kurja eest,

tema hoiab sinu hinge.

Issand hoiab su minemist

ja su tulemist nüüd ja igavesti.

Täna hommikul, kui pea oli veel eriti unine ja mõte liikus mööda oma radu, lugesin seda kirjakohta. Olen seda tegelikult mitu-mitu korda juba lugenud, aga alles täna vaatasin seda teise pilguga kui tavaliselt. Muidu on ikka mõttes see, kui vägev, et ta minu üle vaatab ja milline kindlus võib mul olla iga päev, kui ma igal pool ringi liigun. See on tõesti vägev.

Aga täna mõtlesin ma teist asja. Kui inimene on loodud Jumala näo järgi ja tema sarnaseks ja no üldiselt sarnaste mõtete ja igatsustega, mis on Jumalal, siis miks on meile niiiiii oluline saada vähemalt 6 tundi und, kui Jumal üldse ei maga? Ta on isegi nagu tõotanud mitte magada, et ta saaks meid kõige kurja eest hoida. Päris karm ju. Nagu ... kunagi ei maga. Never. Aga tänu sellele on meil päris hea elu see eest. :)

Ja teine täiesti hoomamatu asi on see, et Jumalat pole keegi loonud. Täitsa hull. Ta on lihtsalt kogu aeg olemas olnud. Teda ei loodud, ta ei sündinud, ta ei hakanud olema, vaid ta lihtsalt on. Ja ei maga kunagi. Aaah...

Hull värk see mõtlemine... liiga palju ka ei tasu.

Täna

Täna oli mul koolis veidi teistsugune päev kui tavaliselt. Esiteks: jõudsin õigeks ajaks. Isegi veidi varem. Kella kaheksast olin koolis. Osalesin aga ainult kaheksandas tunnis. Tegime Lumivalgekese etendusi kõigepealt lasteaiakatele ja siis 4-6 klassile.

Lasteaiakad on jube armsad. Nad on umbes põlvepikkused ja tekstisisesest huumorist nad ju aru ei saa. Kui aga mõni asi maha kukkus või mõni tegelane maha kukkus või keegi karjus, ei olnud kaks minutit saalis vaikust, sest lapsed ei lõpetanud naermist. Ma olin lava taga riietusruumis, aga seda naeru oli nii hästi kosta ja see on tõeline hea tuju tekitaja. Kuigi pool teksti kadus naeru sisse, oli etendus ikkagi tore ja emotsioonid jäid heaks.

4-6 klass seevastu on ... Mitte nii tore. Tulid mingid kommentaarid ja ihihii ahahaa, aga mingi aja peale harjusid nad ära, et tegemist on etendusega ja ka naersid õigetes kohtades ja olid peaaegu vait. Seda ei peaks olema palju palutud 10-13 aastastelt... või noh... 10-13 on ikka päris karm. Olgu, võib-olla on palju palutud. :P Kui viimased sõnad "ja kui nad surnud ei ole, elavad nad veel praegugi," öeldud said, oli rahvas *plaks* püsti ja peaaegu läinud. Meil oli veel üks laul laulda ja suur Maido seatud kummarduskava teha. :D Aga noh, mis teha, etendus kestis ju üle tunni, mis sealt ikka veel oodata.

Kahju tegelikult, et noored inimesed ei jaga matsu lahti, kuidas teatrietendust vaadatakse ja millal tohib püsti tõusta ja millal tuleb plaksutada ja millal olla vait. Sellises vanuses lapsed võiksid olla teatris käinud, vähemalt korra, või tuleks neile üsna pea üks külastus sellisesse kohta korraldada.

Aga 8. tunni ajal rääkis meie kallis õppealajuhataja meile eksamitest. Nii tihti korrutas lauset: "kui see tegemata jääb, jääb keskkool lõpetamata." Nii-nii palju. Ma saan aru, valin eksami, teen ära, kui ei tee, on kööga. Aga nii palju kuulsin seda, et keskkool jääb lõpetamata. Creepy. Aga nüüd on mul vaja eksamid ära valida. Nädal on aega. Mina, Mariliis Luide, hakkan valima keskkooli lõpueksameid, et ma suudaksin edukalt lõpetada keskkooli ja astuda ülikooli või kuskile mujale elukooli...

Aeg jookseb, elu möödub. Võiks siis ju igat päeva võtta nagu viimast? Või lihtsalt otsida ja leida oma päevast see killukenegi head, mis seal peitub. Üks väikene ime, üks väikene saladus, üks väikene tarkusetera, naeratus, kallistus, rõõm, lihtsalt midagi, millele päeva möödudes tagasi vaadata ja mis paneks meid ütlema, et see päev oli väärt elamist. Homme jälle!

Minu päev oli mõnus. Kuidas Sinu päev oli? :)

Tänase päeva avastus

Hea raamat: "Tule Jumala ligi" (Drawing Near) - John Bevere.

Liidu kalendri kirjakoht tänaseks (11.01): Iiob 33:14-33.

Ja Mairo leidlaul(ja), mida jagas: Conner Reeves "Ordinary People".

Häid asju tuleb jagada.

Palun.

Oeh...

Ma mõtlesin siin... Et minu arvates on tehakse liiga raskeks olla vastassugupoolega sõber. Mulle näiteks väga meeldib poistega koos olla ja aega veeta ja sõber olla, aga kohe tekivad inimestel mingid küsimused, mis tekitavad mõttetuid pingeid ja veidraid momente. Nagu ei olekski võimalik, et on sõbrad, aga erinevast soost. Tegelikult ju võiks olla. :)

Annan teile teada, kui võetud olen! Seniks on mul lihtsalt palju sõpru, kes tingimata minuga sugu ei jaga, aga kellega on tore. ;)

See on nüüd küll võib-olla täiesti mõttetu sissekanne, aga minu jaoks aktuaalne ja noh... liisumotted ju ikkagi ;)

Lumivalgeke

Minu kooli teater teeb kordusetendust nimega "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi." Mina olen seekord ka seal etenduses. Ma olen Lumivalgekese ema ja suren kohe ära. Aga Külli Talmar, kes seda etendust teeb, tahab, et lapsed oleksid rõõmsad, mõtles, et emad ei suregi ära, vaid muutuvad haldjateks. Seega ülejäänud aja olen ma haldjas. Koreograafiaga on tegelenud Maido Saar, ta on suht parim inimene selles valdkonnas minu teada. :)

Pean ütlema, et see etendus ei ole kuigi põnev. Kindlasti on üks või paar naerukohta, mis on ju alati rõõmustav, kuid üldiselt ei juhtu midagi üllatavat. Pöialpoisid on veidrikud (nagu peavadki), kuri kuninganna on tõeliselt kuri (ta on noor õpetaja, elab rolli sisse ;) ja haldjad on nagu nad on. Võib-olla on see etendus minu jaoks jama, sest iga proov on siiani täielik jama olnud ... võta ise mingid nolgid pöialpoisse mängima ja looda, et proov tuleb asjalik :D

Aga tegelikult pole mul aimugi, miks ma sellest siin kirjutan. Vist sellepärast, et... ma saan...

Meil on 10 etendust, tulge vaatama. Ma ei tea veel ühtegi kuupäeva peale esika, mis on laupäeval ja kutsetega. Aga kui soovi on, siis teavitan siin ka teid kuupäevadest :) Olen selle nüüd küll nii üle kiitnud, et ei tea, kas keegi tahabki enam tulla :D Mis iganes.

Kell on palju, täna oli 7 tunnine proovipäev, lähen magama parem, ega homne vast parem ei tule... ;)

Pilt esimesest etendusest 10 aastat tagasi.

*inspireeritud: proovipäev ja etenduse tulek*

Näe, juba leidsingi kuupäevi: http://www.viimsi.edu.ee/?id=69555

Mõte

"Never lie, steal, cheat, or drink.

But if you must lie,

lie in the arms of the one you love.

If you must steal,

steal away from bad company.

If you must cheat,

cheat death.

And if you must drink,

drink in the moments that take your breath away."

Ilus mõte :)

Lumerõõm

Täna, uue aasta teisel jaanuaril käisime terve perega Keila-Joal talverõõme nautimas. Lund on ju nii palju, ei saa seda kõike teiste kanda jätta. Sain taaskord kinnitust sellele, et minu pere on vägev ja lumi on vägev. Esimese viie minuti jooksul, mil me enam autos ei olnud, olime Krissuga peaaegu üleni lumised ja üsna varsti kadus see peaaegu ka sealt eest ära. Ja kui meie kaameral akud tühjaks said, lisandus meile ka Siku. Tuleb nautida seda lund ikka, see oli täna kuidagi eriti pehme ja eriti sügav, aga samas pakkis hästi, nii et lumepallid tulid väga kõvad. Eriti Lauri tehtud.

Sõitsime siis pärast suure vaevaga sealt parklast välja ja kimasime Tallinna poole, aga teel sõitsime kiiruga mööda ühest Toyota maasturist, mis lumehanges vägagi lootusetult kinni oli. Mõne hetke pärast oli pere langetanud otsuse, et me võiks sellele maasturile hoopis appi minna ja pöörasimegi otsa ringi. Jõudsime kohale, läksime autost välja, küsisime, kas on abi vaja ja hakkasime lükkama. Tarvo, mina, issi, Ulli ja Lauri maasturit ja Krissu mind. Ja hops, välja ta tuli. Mul mõnus soe rõõm südames, et me appi läksime ja sellest kasu ka veel oli.

Siis varsti jõudsime koju, saatsime Tarvo ja Ulli oma tegemisi tegema ja kohtusime õhtul nendega taas õhtul Pilliroos, kuhu meid oli sauna kutsutud. Ja ma pean ütlema, et täiuslikumat päeva lõppu ei oleks ma ise küll suutnud välja mõelda. Esiteks, Pilliroo saun on tõenäoliselt maailma parim. Teiseks, see lumi... Mmmmmmmmm. 100st kraadist vahepeal miinuskraadidesse ja tagasi. Eriti mõnus :D Ja kolmandaks oli meil jälle hea seltskond, Luided, Laurikud, Blixtid ning nendega eriti halb olla ei saa.

Vot, selline päev. Ootan järgmist! :)

tervitused Gröönimaalt :)

P.S. Marii, kas sul on see lumepall veel alles või peab uue tegema?

*inspireeritud: lumepäev 2.01.2010*

2010...

...tuligi pauguga, tantsuga, lumega, rõõmuga, söögiga, glögiga, naeruga ja naljaga sel ajal kui mina oma sõpradega aega veetsin. 31.12.2009 oli üks väärt päev. Nüüd on vaja terve uue aasta täis selliseid päevi tekitada. Teeme ära!

Enne on vaja magada, kell on peaaegu 6. Ups.