Ah et Saaremaal...

Otsustasin, et nüüd võtan ennast kätte ja kirjutan teile, mida ma 27-29 mai tegin. Nimelt käisin Saaremaal! Ah et Saaremaal!? Jah. Just nimelt. Käisin seal Kadri ja Liina-Ly'ga ja pean ütlema, et paremat seltskonda annab otsida. Nad on mu lemmikud. Ja see tripp oli ka mu lemmik. (Pean ütlema, et lemmikuid on rohkem kui üks, sest minu maailmas tohib nii.) 

Alustasime nii, et võtsime McDonald'sist garbaaži ja ostsime Rimist tarka toitu ning asusime teele Virtsu poole. Teekond Virtsu möödus nii kiiresti, et ma ei mäletagi, mis me seal tegime. Arvatavasti oli meil väga lõbus ja hea aeg, eriti siis, kui Kadril suurem väsimus üle läks. Kuulasime muusikat Liina-Ly arvutist ja veetsime koos mõnusalt aega - nagu ikka selliste inimestega käib. Aga siis jõudsime praamile liiga vara (läksime siis varasemaga, sellega oli ka tore nali, Liina oleks kohe peale sõitnud, Kadri ütles, et see ei ole meie praam, nii et passisime paar minutit keset tühja välja, enne kui nägime, et meile viibatakse, et võime peale minna. Veids piinlik oli, aga noh... Tallinnast, naised + vahtraleht. Põhiline vabandus terve reisi vältel) ja maksime kohvi eest liiga palju ja ühtäkki olime Kuivastus. See sild, mis Muhku ja Saart ühendab, on jube lahe, nagu väljamaa. Aga sõitsime siis Kihelkonna poole, kus on Vanaema Vaike Maja. Jõudsime õigesse kohta üsna ruttu, aga selle maja leidmisega läks aega, sest ainuke, kes seda maja kunagi näinud oli, käis seal viimati 6 aastat tagasi ja eks muutub midagi ikka selle ajaga.

Aga üles me ta leidsime ja ees oli järgmine takistus - kuidas küll uks lahti saada?! Võti nagu oleks, aga ei keera. KUNI mina üle võtsin ja ta lahti keerasin ;) Ei taha nüüd ennast kiita, aga suht awesome :D Saime siis sisse ka, Kadri oli juba närviline :D Aga SEE EI OLE VEEL KÕIK! Mõtlesime, et teeks pliidi alla tule, et oleks soe ja et saaks vett keeta. Tegime kõik siibrid värgid särgid lahti, et tossu ei tuleks, aga ega's kõike ei räägitud, mida tegema peab. Jäeti ütlemata see väike asi, et pliidil tuleb mingid vahed täis toppida, kust ka tossu välja tuleb. Sellega sai nalja, jooksime kõiki uksi aknaid lahti tegema ja kuni maja tuuldus, otsustasime vett otsima minna (kraani polnud, kraanikauss ja äravool olid olemas), et toss silmast ja kopsust välja saada. Kadri ja Liina leidsid kaevu, kust ei tulnud vett... KUNI mina üle võtsin ja vett välja pumpasin! Et noh... ei kiida ega midagi, aga ilma veeta oleks ikka kaunis keeruline... ;) Anyway. Saime kaks ämbritäit vett kaevust, see oli nii selline mõnus maa kogemus jälle. Nautisin seda pumpamist suisa. :D 

Aga kui vesi oli käes ja toss majast väljas, siis sõime krõpsu ja beebiporgandeid ja rääkisime juttu ja kuulasime muusikat Liina-Ly rüperaalist. Oli tore tore õhtu. :) 

Järgmine päev otsustasime kõik Saaremaa ilusad kohad üle vaadata. Ilmselgelt me ei vaadanud neid kõiki. Hommikul ostsime kohvi.. Hesburgerist. Kus oli kuri teenindaja. Aga otsustasime, et iga koha juures, kuhu me jõuame, loeb üks meist Piiblist mingi kirjakoha. See oli täiega lahe, mulle meeldis. Saime jagada üksteisega oma lemmikuid kirjakohti ja lihtsalt huvitavaid kirjakohti ja see oli hästi mõnn. Kõigepealt läksime Kaali kraatri juurde, mis on jätkuvalt imeilus. Tegime seal ringi ümber kraatri ja natukene pilte (endast). Ja saime teada, et kaali on soome keeles kapsas. Te mõtlete - kes oli see tark, kes teile seda ütles?! See tark oli Liina-Ly. Ah et Liina-Ly? Jah. Liina-Ly. Pärast Kaalit otsustasime Kuressaarde minna, kus on lossivaremed ja muidu ilus. Ja siis otsisime Canoni kaamera akulaadijat, sest mu kaamera aku oli pidevalt tühjenemas ja minu laadija veetis lõbusalt aega Ungaris koos Krissuga. Kuskil ei müüda sellist asja, peale vb Canoni esinduse, aga see on ka kinni laupäeviti ja pühapäeviti, nii et suht feil oli sellega. Kuressaare on ilus linn, natuke tekkis välismaa tunne, kui just kõik sildid poleks olnud eestikeelsed. Aga süüa võtsime kohast, mis pidavat olema Kuressaare parim rämpstoidu koht. Sõime seal pitsat, mis tõesti oli hea. Pärast Kuressaaret käisime Sõrve Sääres, kus tuul oli selline eriti ... ebasõbralik. Väga hull tuul. Aga väga ilus koht, kõndisime ilusti nii tippu kui saime ja kui tagasi läksime, oli meil kindel plaan leida kuskilt šokolaadine magustoit. *REKLAAMIPAUS* Kas sa oled Kuressaares? Kas sul on magusanälg? Kas sa tahad ühte suussulavat elamust, mis ei tühjenda su rahakotti? Kas sulle meeldib valge šokolaad ja toorjuust? Kui JAH, siis astu sisse Classic Café'sse, kus pakume just seda - meie valge šokolaadi-toorjuustu kook maasika-rabarberi moosiga, peal maasikad ja kõrval füüsal! Kes on proovinud, see soovitab! *REKLAAMIPAUS LÕPPENUD* Kadrit võttis see kook igatahes sõnatuks, sest see oli ikka väga maitsev. Nägime seal Saaremaa kohalikke kuulsusi Siirit ja Viivit ka, nii et päev oli juba korda läinud. Liina ei näinud, ta oli omas mullis. Aga siis võtsime suuna Karujärve poole, kus Kadri käis ujumas (loe: hüppas korra vette ja kükitas - madal oli) samal ajal kui Liina ja Liisu täies rõivais ennast kangeks külmetasid. Mul olid idee poolest ka bikiinid kaasas, aga ma tõesti ei usu, et ükski vägi oleks suutnud mind sellel hetkel lahti riietuma ja vette hüppama panna. Aga Kadri tegi selle nalja ära ja oli õnnelik ka veel, nii et all is well. Aga siis läksime tagasi Vanaema Vaike Majja, võtsime oma söögid värgid särgid välja ja läksime õue lõket tegema. See oli ikka ka üks väga tore ettevõtmine. Ei saa öelda, et meie grillimine just liiga Great Success oleks olnud, aga vorstid tulid lõpuks head ja küpsetatud banaanid šokolaadiga ka. Ja siis lugesime seal veel Piiblit, rääkisime veel juttu, naersime oma feilide vorstide üle ja nautisime lihtsalt üksteise seltskonda. Kuulasime ka Liina läpakast muusikat. Panime kogu playlisti shuffle'i peale ja siis lootsime, et ei tule klassikalist muusikat ega Kenny G'd. Natuke tuli. Aga saime hakkama. Liina-Ly'le ei meeldi Israel Houghton (lihtsalt vahemärkuseks). Siiamaani loodan, et üks banaan ei kurvasta, et ta ainult pooleldi ära söödi ja metsa alla visati.
Hommikul hakkasime vara-vara liikuma jällegi praami poole. Kuskil nii viie paiku. Kasutasime minu telefoni diktofoni, et iga õhtu/päev lindistada, mis plaanis ja mis me teinud olime. Praegu püüan siin pühapäeva varahommikust kuulata, aga kuulen sealt ainult Liina-Liisu naeru (Kadri oli tagaistmel siruli). Aga ilm oli ilus, päike või kuu paistis ja me sõitsime Tallinna poole. Vanaema Vaike Majast kuni Kuivastuni suutsin enam-vähem üleval olla, aga Virtsust Tallinnasse magasin vist küll terve tee. Tubli tubli Liina suutis üleval püsida, tänu Jumalale selle eest. :) Siis andsime auto ära ja läksime Reval Café'sse hommikust sööma, et jõuda õigeks ajaks Raekoja platsile Vanalinna Päevade esinemise jaoks soundchecki tegema. Aga sellest ma ei viitsi kirjutada. Läks hästi, oli tore, kõik läbi.

Lõpetuseks:

Kadri, NÄE LEHMAD! Ei, hobused, Ei, lehmad! Ei, hobused... hobused.
ah et hobused...