Bleeh

Ma ei ole ammu kirjutanud. Ei teagi täpselt, miks.

Tegelikult ma ei tea ka, miks ma seda praegu teen, sest mõtteid oluliselt ei ole ja enesetunne on üle keskmise halb. Tavaliselt kirjutan ikka siis, kui kõik on täiesti metsas või täiega hea. Oma tervisest ei viitsi ka kirjutama hakata.

Hmm... Viimati kirjutasin 8. septembril. Peaks kohe mõtlema, mis vahepeal siis toimunud on.

Käisime gospelkooriga Soomes. Pole veel olnud gospelkoori reisi, mis oleks mind külmaks jätnud. Ma täiesti armastan neid inimesi ja ehkki kahe viimase reisi seltskonnad on suuresti erinevad, siis on ikka igaüks neist mulle sügavale südamesse pugenud. See rõõmustab mind. Nad on mõnusad. Ja nendega laulda on järjest meeldivam. Soomes oli tõesti imeline, vastuvõtt oli tore ja kontserdid läksid hästi. Kaks korda esinesime reedel (10.), siis koolis ja kontserdisaalis. Koolis oli palju rahvast, aga kuna see oli neil kohustuslik, siis ma eriti ei imesta. Seal oli vist samal ajal muideks ka rebaste ristimine. Kui me pärast alla sööklasse läksime, siis nägime, kuidas hunnik sabade ja punaste ninadega tüüpe sõid seistes ning olid väga lõbusasti riietatud. Neil oli suht ühtlane stiil kõigil, mitte nagu meie koolis, et iga rebane oma nägu. Aga siis pühapäeval esinesime ka kaks korda, ühe korra Turku vabakoguduses ja ühe korra Raisios. Ääretult raske on sõnadesse panna seda kõike, mis seal oli. Kooriga läks hästi, et noh, kõlas hästi ja nii. Aga inimesed said puudutatud, nii meie ise kui ka rahvas ja lihtsalt väga rõõmustav oli näha, kuidas Jumal tegi seal oma asja, nagu ta ikka teeb. Ta meeldib mulle. :)

Siis käisime sellest järgmisel nädalavahetusel Pärnus, kus oli Birgiti tadaa-pidu. Läks teine Ameerikasse au pairiks, nagu Ullile meeldib öelda. Ma ütleks lihtsalt, et läks lapsi hoidma. :D Aga inimesi oli seal nii piisavalt, et Birgitile kõigi jaoks tähelepanu ei jätkunud ja nii saime Ulli, Tarvo ja Krissuga mõnusasti juttu ajada. Ei olnud sellelgi midagi viga, ega ju eriti tihti tegelikult kokku ei saa, et juttu ajada. Pühapäeviti näeme, aga eriti rohkem mitte. Nii et see oli päris tore. Mingi hetk tuli ka Enel oma perega. Tema tütreke on hulllllult armas. Ainult naerataks. Ja sõi päris palju. :) Siis saime natuke ka nendega juttu ajada. Aga siis ootasime veel rahulikult, et Indrek Tartust jõuaks ja kõhu täis saaks ja siis oligi aeg ära minna. Kell oli selleks ajaks päris palju juba, nii et ikka täitsa terve päev läks selle Pärnu reisi peale. Aga kahetseda pole küll mõtet, tore ju oli. :)

Sellest järgmisel nädalavahetusel (ehk siis nüüd eelmisel) käis siin Oslo Gospelkoor. Nad ei üllatanud millegagi. Nad on ikka endiselt sama head kui varem, ei paremad, ei halvemad. Aga see nende tase on ikka päris hea, nii et kurta ei saa. Nad on oma stiili muutnud küll, vähemalt võrreldes umbes aastaga 2001-2002, millal iganes me neid Hamburgis kuulsime. Teevad nüüd rohkem ülistuslaule. Aga ehk ongi nüüd selle jaoks õige aeg. Igatahes on nende kuulamine rõõm ja nende nägemine ka.

Siis tuli Siku koju. :) Pühapäeval Rootsi laeva pealt lühikeste pükstega ja T-särgiga. No olgu, tal oli olemas ka üks soojem asi, aga siiski. Viisin talle siis teksad. HAH, need ei mahtunud talle jalga. Nii et ta pidi viikarid panema. Mis on muidugi kena, sest me läksime otse kirikusse. Aga siiski... HAH! ;) Kirikus oli täitsa hea jälle, on, mille eest Jumalat tänada.

Siis õhtul oli Ruuter. Seal oli palju head. Mulle meeldib, kui Ulli on õhtujuht. Ta eriti tihti ei ole, aga hästi saab hakkama (nüüd Ruuter ja kunagine gospelkoori kontsert on mul aluseks). Tubli Ulli. :) Minu asi oli feil. Otsisin välja hunniku fakte, et teha õige-või-vale-fakt mängu, aga mul oli vaja umbes viit või kuut ja siis oli kõik. Aga noh, jää murtud ja kõik rõõmsad. ;) Krissu riietas Martinit. (Y) Hiljem rääkis juttu Jana, Madise ja Mariga. Oli.. põnev. :D Ja Jana ja Merje, oo. Sealt võiks üks helikandja küll tulla kunagi. Mulle meeldib nende repertuaarivalik, see sobib neile hästi. Samas ma ei tea, päris paljud asjad vist sobiks neile hästi. Nad on päris head. :) Ja Indrek/Raido oli ka meeldivalt lühike ja asjalik. Ja Marju rlz 4 ever. Ma ei tea, kui mina peaks kunagi hakkama oma lastele küpsetama igast asju, oi-oi... Aga õnneks on veel aega kõike õppida ja järele proovida. :)

Siis tuligi kätte see nädal. Esmaspäeval hakkasin vaikselt haigeks jääma. Gospelkoori proovi sai täis nuusatud umbes kaks pakki salvrätte. Järgmine päev (eile) ei olnud eriti parem, seega lasti töölt palju varem ära, mis oli igati tervitatud. Täna ei ole ka eriti hea, aga proovin vastu pidada võimalikult kaua. Nohu, köha, peavalu ja kergelt paha süda. + Arvutiekraan. Ei tööta koos väga hästi. Aga mis seal ikka, I'll suck it up! ;)

Ühesõnaga, loodan, et mõne inimese uudishimu ja bloginälg said mõneks ajaks rahuldatud ja varsti, kui on midagi jälle kirjutada, siis eks kirjutan jälle.