Sõitsin siin bussiga number 33 kodust Krissu ja Lauri juurde kodugruppi. Bussides on inimesed, kelle ametinimetuseks reisisaatja. Tavaliselt möödub mu bussisõit mõeldes, mis nende ülesanded on ja miks neid üldse vaja on, sest tundub, et nad ei tee suurt midagi. Aga viimasel ajal olen näinud hästi toredaid, kes kohe aitavad, kui keegi on piletiga hädas või lapsevankriga või lihtsalt kõrge eaga. Täna oli üks erakordselt rõõmustav onu selles ülesandes. Ta aitas eakaid trepist üles, pakkus istet kõigile, kui keegi sisse tuli, ütles ilusti tere ja kui keegi maha läks, soovis igasuguseid häid soove. Kuidagi siin külmas Eestis oli see eriti armas ja tore, nii et tahaks kohe, et rohkem selliseid reisisaatjaid oleks. Ja mitte ainult reisisaatjaid, vaid ka reisijaid, tavalisi inimesi, kes ei arva, et on raske naeratada ja tervitada.
Naeratuses on midagi. Mu sõber just ütles, et ostis ühelt tütarlapselt naeratuse. Aga tegelt võiks neid tasuta ka jagada, ma arvan, et see oleks suht mõnus.
Naerata mulle, ütleb märk mu jopetaskul. Hakkame pihta! ;)
Head tuju ja kõike ilusat!
No comments:
Post a Comment