Viimaste päevade jooksul on minu sõprusringkonnas räägitud blogimisest. Mõni on selle väga hoolega käsile võtnud, et jagada oma mõtteid Jumala kohta ja mõtteid, mida Jumal tahaks inimestele öelda.
Eile hakkasin mõtlema... mis mõttega mina seda blogi pean? Minu sissekanded on harva midagi, mida on mõtet lugeda. Või midagi, mis kedagi üles tõstaks või julgustaks või mida iganes veel ühelt blogilt oodata võib. Olen viimasel ajal lugenud mõndade teismeliste blogisid ja avastasin, et minu blogi meenutab nende omi. Ainuke mõte, mis mul selle peale pähe tuli, oli: Ups....
Ja praegune "ups" on see, et ma pean varsti kirjandit kirjutama ja kui ma loen, mis selles sissekandes kirjas on, siis on jamasti. Üks sõnakordus teise otsa.
Igatahes... Ma pean seda blogi edasi. Loota võib, et siit tuleb ajapikku midagi asjalikku... aga võib-olla ei tule ka. Mõtteid on pea täis, aga kirja panemiseks kas ei sobi neist ükski või on neid tõesti lihtsalt liiga palju, et neid üheks blogi sissekandeks vorpida. Vahest ei tasukski neid mõtteid välja öelda... Või siiski? Varsti ütlen...
1 comment:
Blogid lihtalt need asjad endast välja. See ongi eesmärgiks..
Post a Comment