Kui tüüpiline on see, et inimesed hindavad asju siis, kui nad on sellest ilma jäänud või jäämas või oleks peaaegu jäänud. Ja mitte ainult asju, vaid ka teisi inimesi. Miks ei oska me hinnata seda, mis meil on, vaid tahame aina rohkem ja rohkem kuni lõpuks meil ei olegi midagi. Mõttetu ju.
Mul oli just üks hirmujuhtum, mille tagajärjel oleks ma kellestki olulisest arvatavasti ilma jäänud. Mitte, et keegi oleks suremas, vaid asi oli selles, et ma oleksin pidanud natukene ajusid kasutama, enne kui kasutasin sõnu. Kuna kui sõnad tulevad tahtmatult välja, võib nii mõndagi üsnagi viltu minna. Ma tean seda nüüd paremini kui varem. Lihtsalt mõeldes sellele olukorrale, on kõige "lahedam", et kõik oli kinni minu otsuse taga. Väga hull, tahaksin ma öelda. Kujutan ette, et maailmas oleks praegu vähemalt kaks natuke õnnetumat inimest juures, kui ma oleksin teinud teise otsuse. Ma avastasin aga seda, et tänu sellele juhtumile hindan ma seda inimest nüüd kuidagi palju rohkem ja ei arva, et ta nüüd ongi seal, vaid et ma tegelikult pean temast kinni hoidma.
Kuigi praegu käis see jutt ühe konkreetse inimese kohta, usun, et selliseid juhtumeid on veel. Arvatavasti mitte täpselt selliseid, kuna see oli päris sürr. Aga just seda, et inimesed on harjunud, et neil on keegi kõrval, mingi sõber, sugulane või kes iganes. Me ei pruugi nendega koos olles enam jälgida, mida me suust välja ajame (sõnu, mitte mingeid jälkusi), ei pruugi neist välja teha või mida kõike veel. Kuid kui nad on läinud, on üks suur AUK ja mitte midagi muud. Mis asja hullemaks ajab, see AUK valutab. Ja kõige hullem on see, et seda AUKu ei saa mitte millegagi täita. See AUK on sellise kujuga, et mitte ükski muu täide sinna sisse ei sobi. Päris halb, mis?
Sõbrad, selle AUGU tekkimist saab ära hoida. See on imelihtne! Märka seda, kes on su kõrval. Mitte ainult märka, vaid hooli temast ja küsi mõnikord, kuidas tal läheb. Kui vastus on "hästi", siis uuri, milles asi. Kui ta küsib sinu käest, kuidas sul läheb, ära ütle "hästi", kui see nii ei ole. Kui sa tahad temast hoolida, lase tal seda teha ka sinu osas.
Ole õnnistatud, sõber, kes sa vähegi seda loed! :)
*Inspireeritud: elust enesest*
Mul oli just üks hirmujuhtum, mille tagajärjel oleks ma kellestki olulisest arvatavasti ilma jäänud. Mitte, et keegi oleks suremas, vaid asi oli selles, et ma oleksin pidanud natukene ajusid kasutama, enne kui kasutasin sõnu. Kuna kui sõnad tulevad tahtmatult välja, võib nii mõndagi üsnagi viltu minna. Ma tean seda nüüd paremini kui varem. Lihtsalt mõeldes sellele olukorrale, on kõige "lahedam", et kõik oli kinni minu otsuse taga. Väga hull, tahaksin ma öelda. Kujutan ette, et maailmas oleks praegu vähemalt kaks natuke õnnetumat inimest juures, kui ma oleksin teinud teise otsuse. Ma avastasin aga seda, et tänu sellele juhtumile hindan ma seda inimest nüüd kuidagi palju rohkem ja ei arva, et ta nüüd ongi seal, vaid et ma tegelikult pean temast kinni hoidma.
Kuigi praegu käis see jutt ühe konkreetse inimese kohta, usun, et selliseid juhtumeid on veel. Arvatavasti mitte täpselt selliseid, kuna see oli päris sürr. Aga just seda, et inimesed on harjunud, et neil on keegi kõrval, mingi sõber, sugulane või kes iganes. Me ei pruugi nendega koos olles enam jälgida, mida me suust välja ajame (sõnu, mitte mingeid jälkusi), ei pruugi neist välja teha või mida kõike veel. Kuid kui nad on läinud, on üks suur AUK ja mitte midagi muud. Mis asja hullemaks ajab, see AUK valutab. Ja kõige hullem on see, et seda AUKu ei saa mitte millegagi täita. See AUK on sellise kujuga, et mitte ükski muu täide sinna sisse ei sobi. Päris halb, mis?
Sõbrad, selle AUGU tekkimist saab ära hoida. See on imelihtne! Märka seda, kes on su kõrval. Mitte ainult märka, vaid hooli temast ja küsi mõnikord, kuidas tal läheb. Kui vastus on "hästi", siis uuri, milles asi. Kui ta küsib sinu käest, kuidas sul läheb, ära ütle "hästi", kui see nii ei ole. Kui sa tahad temast hoolida, lase tal seda teha ka sinu osas.
Ole õnnistatud, sõber, kes sa vähegi seda loed! :)
*Inspireeritud: elust enesest*
2 comments:
armas oled. ja mul hää meel, et kõik hästi on..
Minul on ka ütleme suhteliselt hea meel ;)
Post a Comment