Huvitav...

Täna, kui sõitsin bussiga Viimsist linna, oli bussis ka kaks vene noormeest, kes istusid kõige taga ja naersid ja jõid terve tee õlut. Vahepeal sisenesid ka kaks vanemat soome naist. Sõitsime siis edasi ja ma mõtlesin selle peale, mis mulje võib nendel soomlastel eestlastest niimoodi jääda, kui need kaks tüüpi niimoodi jätkavad. Kadriorus pidid need kutid maha minema. Nad läksid ukse juurde ja kui buss pidurdas, lendas nende pudel (mida nad kaasa ei tahtnud võtta), natuke ettepoole. Tüübid naersid kõva häälega ja läksid välja. Pudel jäi sinna. Sellel hetkel oli mul natuke veel piinlikum, et eestis elavad inimesed selliseid asju teevad turistide juuresolekul. Aga see pudel seal kõlksus ja kolises ja ühe korra, kui see kõvasti vastu mingit metalli põrkas ja mul närv peaaegu mustaks läks, naeris üks soome naistest vaikselt ja ütles teisele naeratusega: "Musiikkia". Minu süda läks kohe palju soojemaks. Mõtlesin, kui palju on tegelikult meie suhtumise asi. Kuidas me midagi ise võtame. See naine ei lasknud ennast häirida, vaid leidis ka sellest midagi head, midagi ilusat.
Ja tegelikult saabki igas päevas, igas asjas leida midagi rõõmustavat, ilusat ja head.

*Inspireeritud: toredad soomlased :)*