Üks päev.

Parem on üks päev Jumala ligiolus, kui tuhat ükskõik, kus mujal. Klišee? Vaevalt.

Olen üha enam mõelnud selle peale, kui tõsi see on. 

Alati, kui on mingid ülistusõhtud või suured üritused ja ma tunnen, et Jumal on seal, tekib mul tahtmine seal olla nii kaua, kui vähegi võimalik. Tahaks lihtsalt visata pikali keset seda melu ja kuulata neid sõnu, mida inimesed Jumalale laulavad, ise neid mõttes kaasa lauldes. Või siis mitte mõttes, vaid kõvasti välja lauldes. 

Jumala ligiolu on üks mõnus koht. 
Peaks nüüd mõtlema välja mingi triki, kuidas seda pidevalt enda ümber kogeda. 

Jumal on ise ka üks suur Mõnus.

*inspireeritud: FFH "Better is One Day"*