Sinu juures oli jälle täiega tore. Alati on. Aitäh! :)
Mäletad, mis oli viimane asi, mis Sa mulle ütlesid, enne kui Sa Bossega läbi tuule ja tormi ja äikese bussipeatusest kodu poole jooksma hakkasid? Okei, 'Tsauu!!' oli viimane. Aga enne seda oli vist - 'ära siis jala koju mine!' Ma vist ei vastanud sellele, et okei ma ei lähe?
Sest noh... ma läksin.
Vaatasin peatuses kella... 10 minutit vaja oodata peatuses katuse all, kus on umbes 400 inimest (ilmselge liialdus, ma tean). Tuul puhub ja vesi pritsib näkku. Võiks siis juba ju täiega. Ja hakkasingi minema. Esimesed 10 sekundit ja ma olin läbimärg. Ausõna. Ujudeski ei saa nii märjaks. Aga naeratus oli näol. Laulsin 'I'm Singing In The Rain' ja naeratasin, sest mõnus oli. Tänasin Jumalat selle ilma eest, sest see oli tõesti tõesti mõnus. Laulsin kõva häälega seda, mis pähe ja südamesse tuli, ja nii hea oli, sest ma võisin laulda täiesti kõrist nii kuidas tuli ja ma teadsin, et ei ole mark, sest ma olen ainuke hullupea, kes selle ilmaga sellises kohas jalutab!
Täielik õnnistus oli see jalutuskäik.
Kodus sain minna ja lirtsudes vannituppa astuda ning oma elu mõnusaima duši võtta. Riided ja jalanõud vist kuivavad märtsikuuni.
Nüüd üks hea soe Chai Latte, soojad sokid ja riided, natuke mõnusat muusikat ja küünlavalgust, natuke jutustamist kalli(te) inimes(t)ega ning ongi õhtu korras.
Aitäh, Ull. :)
Aitäh, Jeesus, et annad selliseid toredaid aegu :)
2 comments:
Peaasi, et nüüd haigeks ei jää.
Aga ma tean seda tunnet, kui tead, et oled ainult Sina keset tänavat ja Sa võid ilma seljataha vaatamata laulda kogu hingest! :)
Fun fun fun!
Täitsa pekkis, kuidas see robotikontroll käib mulle pinda. ÜLDSE ei saa aru nendest tähtedest...
hehee, meie bosssega ka läksime kõige hullemal hetkel, sest nähtavus oli sajust ikka null. bosse kippus korduvalt tagasi teie juurde varju alla:D. meie jooksime terve tee ja aeg-ajalt kiljusin nii, mis kole, sest nii hull vihm oli. bosse kasutas mind aeg-ajalt human-shield'ina.
minu ja bosse (!) riided ka kuivama jäävadki vist. väänasin soppa välja:D
aga bosse sai muhu pähe. vihm oli nii karvades kinni ja silmis, et trepikotta jõudes ei näinud ta muhvigi ja pani peaga vastui treppi:(. vaine loom. muhk oli hommikuks olemas..
muidu oli täiega äge, aga.. see riiete kuivamise asi.. see on jama..
sinuga oli hea olla:) sellised idüll-hetked armsa inimese, parima muusika ja sooja kohviga. küünaldega muidugi ka..
Post a Comment