TSAU ULLI!

On aeg jälle ennast kokku võtta ja Ullile elumärke näidata blogi kirjutada. 

Vahepeal on jälle ju juhtunud... asju. Kertu ja Raimo on nüüd mõlemad Jakobsid. Mul on nii hea meel, laulatusel oli naeratus selline, et lõin suunurgad vastu kõrvu ära (laenatud väljend) ja pidu oli ka nõnna tore. Sain ju laulda bändi saatel, mida veel vaja. ;) Tähendab, muud oli ka, toit oli imehea, pruutpaar oli imeilus, seltskond oli suurepärane ja DJ Gaga (Lauri Luide) tegi head tööd. Ja avastasin, et see oli esimene selline... sõbranna pulm. Inimene, kellega koos ma olen üles kasvanud, kohtusime ju, kui ma olin 8 (peaaegu 9) ja ta oli 11. Ja nüüd, 11 aastat hiljem on tema abielus ja ma muudkui mõtlen, et milline ja millal see minu päev tuleb. OK, kogu aeg ei mõtle, aga (sain just kirja manonthemoon@danfoss.com'ilt) ikka... nüüd, kui mu sõbranna on abiellunud, on vist mõtted rohkem sellel teemal. Siku-Kadriga on ikka korralikult mõtteid vahetatud sellel teemal, Sikul pulmaplaanid peaaegu et paigas, ainult üks komponent puudu. Kahjuks on see komponent üsna oluline, nii et veel ei saa seda päeva ära teha. Teate küll, millest (kellest) ma räägin. 

Varsti tuleb ka Asti pulm, mida ma ei jõua ära oodata. Loodan ainult, et lumi siis maas ei ole. Kunagi ei või teada, eriti pärast seda möödunud talve ja arvestades, et sel aastal lubati samasugust või hullemat. Aga loodame ja palvetame, et läheks kõik ilusti ja kallil armsal Astil tuleb tõsiselt kaunis ja meeldejääv pulmapäev. 

Allianssi palvenädala tekst on nüüd tõlgitud. Eile lõpetasin. 

Lehari assistent olen jätkuvalt, see töö mulle meeldib, kuigi pidevalt tunnen, et saaksin seda paremini teha. Peaks siis hakkama seda paremini tegema vist. 

Konverents on veel ees, kuigi vahepeal ütlesin juba, et ma ei saa sinna minna, sest tegin väikest topelt bookingut, pidime samal ajal olema gospelkooriga Kohtla-Järvel. Kohtla-Järve lükkus edasi, nii et konverents on jälle jõus ja ütlen ausalt, et mul on üsna hea meel, et nad mõlemad siiski toimuvad. A kust ma tean, miks. On lihtsalt. :)

Perega (v.a Ulli ja Lauri ja Mann ja Grete) + Helari Puuga käisime Olevistes laulmas Wardo Holmi 100. sünniaastapäeva mälestusteenistusel. Ta oli ühtlasi Liivia Kausteli isa, Lehari Kausteli vanaisa ning Lauri Pesuri vanavanaisa. Keda iganes neist keegi tunneb. See ei olnud meie tavapärane pere-gospelkoori kava, vaid meile anti ette Holmi kirjutatud laulud, mis .. no ütleme, et ei olnud kergemate killast. Partiid olid keerulised ja sopranipartii käis ultrahelides oli kohati väga kõrge. Aga saime hakkama, olin jälle uhke oma pere üle, sest saime kahe prooviga hakkama lugudega, mis paljudel võtab aega ikka .. no rohkem. :D Mitte, et ma nüüd kiidelda tahaks, eks.. Peaks vist lõpetama selle teema. Tore oli. :)

UNOt oleme ikka mänginud, aga mitte enam nii iga õhtu. Inimestel on õhtutel ka muud teha mõnikord. Imelik, ma tean. Aga tõsi. 

Vahepeal tekkis tõesti selline tunne, et I'M BACK!! Teen rohkem kui tegin suvel ja üldse varem. Ja see on tore. Loodan, et olen tark ka oma jah'ide ja ei'dega ja ei jäta olulisi asju tegemata (sõpradega aja veetmine, Piibli lugemine, palvetamine). 

Mis seal muud öelda: Palvetage ikka. :)