Thursday, July 21, 2011

Maarja on awesome.

Ja kui ma ütlen Maarja, siis seekord ei mõtle ma ühtegi Maarjat, kelle perekonnanime ma tean. Ma räägin Maarjast, kes tegi ühe väikese olulise asja, mis natuke muutis ajalugu - sünnitas Jeesuse. 

Kui sina olid 12-13-14-15-16-aastane tüdruk (eeldades, et sa oled kunagi olnud 12-13-14-15-16-aastane tüdruk), mida sa tegid? Ma ei mäleta tegelt eriti.. 15-16 juba natuke mäletan, siis läks põnevamaks elu, aga mis enne seda oli, who knows. Kohe kindlasti ei mõelnud ma sellele, et oh, võiks lapse sünnitada. 

Maarja oli tõenäoliselt 12-13-14-15-16-aastane suhteliselt vaene, arvatavasti kirjaoskamatu, puussepa Joosepiga kihlatud neitsi, kui ingel talle ilmus ja ütles, et „sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.” Kui mina oleksin Maarja, siis oleks mu reaktsioon olnud tiba teistsugune... Ma arvan. Aga mida tegi Maarja? Maarja ülistas. Luuka 1:46-56: 

46 Ja Maarja ütles:

"Mu hing ülistab Issandat

47 ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
48 sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale.
Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,

49 sest mulle on suuri asju teinud Vägev,
ja püha on tema nimi

50 ja tema halastus kestab põlvest põlveni
neile, kes teda kardavad.

51 Ta on näidanud oma käsivarre kangust,
ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.

52 Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt
ja ülendanud alandlikke,

53 näljaseid on ta täitnud heade andidega,
ent rikkad saatnud minema tühjalt.

54 Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli,
pidades meeles oma halastust,

55 nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja
tema järglastele igavesti."

Täielikus usalduses peitub täielik ülistus.

Selle asemel, et muretseda, ülistame! Maarjal oli palju palju põhjuseid, miks olla mures – ta oli noor; ta ei olnud kindel, kuidas Jooseb reageerib, ja üksikemana pole palju võimalusi, kuidas vastu pidada; ta maine läks tavalisest noorest tüdrukust hooraks ja abielurikkujaks, kes tavaliselt viidi linnaväljakule, võeti paljaks, pandi kaltsud selga ja peksti ning loobiti kividega; ta ei teadnud, kuidas ta pere reageerib; tol ajal surid paljud naised sünnitusel ja lapsed imikutena.

Maarja oli kirjaoskamatu, aga oma ülistuses tõi ta välja Jumala erinevad omadused, mida on Vanas Testamendis välja toodud – Jumal on igavesti Issand, Päästja, kõiketeadev, lugupidav, võimas, isiklik, püha, halastav, väärt meie parimat, väeline, sõltumatu, armuline, lahke, õiglane, alandlik ja ustav.

What’s not to worship? :)

Põhjus, miks me ei ülista, on see, et me arvame, et me oleme pahad, ja me olemegi. Aga me ei mõtle oma päästja peale. Me peame mõtlema kõigepealt oma patule ja siis päästjale. Siis on enam kui küll põhjust, miks laulda, miks usaldada, miks ülistada, miks kiita läbi oma murede, läbi oma raskuste, millele Jumalal on juba lahendus. Mmh, mõnus.

Worship your way into worship – you sing until you feel it, not because you feel it.

Aamen.

NB! See sissekanne kannab alapealkirja: Liisu kuulas jutlust.



2 comments:

Ulli said...

ma arvan, et piibli lugemisega on ka nii. st minul isiklikult. eriti pole aega, kus kohe alguses mõtlen JEEE LOEKS TÄIEGA PIIBLIT. vaid pigem võtan kätte ja närin end läbi.. ja siis ühel hetkel.. enam ei näri, vaid saan aru ja mõistan ja leian lohutust. ja siis võtan juba jeega kätte. see on muidugi kiiresti võimeline soiku ka jääma, aga siiski. ma olen samal meelel- work your way to/through it! eventually u'll get there.

- maarja oli oossõm küll:D

Mariliis said...

Jess, nii hea pikk kommentaar :D

Aga jah, see (piiblilugemine) on üks asi, millega on mõtet pingutada. See on väga... rewarding. Kuidas iganes see on eesti keeles kõige parem :D