Vaatasime Viimsi noortega filmi nimega Facing The Giants. See oli hea film, eriti arvestades seda, et see on kristlik film ja tavaliselt kipuvad need olema natukene kehvemad, kui mõned muud. Igatahes, noppisin sealt paar head mõtet.
Üks oli selline. Üks vana mees rääkis ühele teisele mehele ühe loo: Oli kaks põllumeest. Nad mõlemad palusid Jumalalt vihma, sest oli kuiv aeg. Üks palus ja ootas, teine palus ja valmistas samal ajal oma põldu ette. Üks neist sai vihma, arvata võib, kumb (teine ;). Point siis oli see, et kui me palume midagi Jumalalt, peame olema valmis seda ka vastu võtma. Peame olema kindlad, et oleme võimelised toime tulema sellega, mida me palume. Jumalale ei ole mitte miski võimatu ja ta vastab ka meie palvetele! Nii et oleme ettevaatlikud sellega, mida me palume. Kui me ei ole valmis seda saama, siis teeme midagi, et oleksime!
Teine koht oli lihtsalt selline lause (umbes): Jumal on Piiblis 365 erinevas kohas, erinevat moodi öelnud, Ära karda! Kui ta midagi juba nii palju korrutab, siis tal ju peab tõsi taga olema! :)
Sellest filmist tulid välja sellised asjad, mida oleme PP tiimis ja muusikatiimis tähtsaks pidanud: a) Kogu au kuulugu Jumalale b) Oleme alandlikud kõiges, mis me teeme!
Jumal on ustav! Talle lihtsalt ei ole mitte miski võimatu! Ja kõik on võimalik! (Jah, ma tean, et ma ütlesin täpselt sama asja kaks korda järjest :) Palume, siis ta annab meile.... juhul, kui me oleme valmis seda vastu võtma!
Õnnistusi teile, kallid! Usaldame Jumalat, ta teeb kõik hästi! :)
*inspireeritud: Facing The Giants*
No comments:
Post a Comment