Thursday, December 22, 2011

Kuidas Sul läheb?

Tihtipeale, kui küsin mõnelt sõbralt seda küsimust, saan vastuseks ühe neist kahest:
a) hästi / normaalselt
b) teen seda, tegin teist, käisin seal, olin siin.

Mõlemad variandid tekitavad minus alati ühe küsimuse: "Aga kuidas Sul läheb?"

Inimesed nagu eeldavad, et kuigi ma küsin, kuidas neil läheb, ei huvita see tegelikult mind eriti. Ja eks see ongi tihtipeale võib-olla rohkem jutujätkuks ja sõnakõlksuks saanud, selle asemel et olla tõeline ja siiras huvi. 

Aga ma arvan, et tasub tõeliselt huvituda oma lähedastest, mitte ainult jõuluajal, vaid läbi kogu aasta, iga päev ja iga tund. Küsi ja siis kuula, mis tal öelda on. :)

On another note...

JÕULUD!!!!! :)

4 comments:

Ulli said...

like. aga.. vahel inimene ei tahagi vastata. vahel oleks aus vastus liiga naeruväärne, tüütu või midagi sellist, millest keegi teine aru ei saaks. siis ei tahagi öelda.. vahel on see pitty asi ka - et ei taha. siis teed enam vähem hea näo ja räägidki, et palju on teha, aga kõik ok.

täna ma blogisin suht mõtte-tühja blogi selle asemel, et kirjutada sellest, mis mul südamel on. kirjutada tahtsin, aga ennast nõnda avada mitte.

ahh, masks.

et siis.. alati ei ole see, et inimene tunnetaks, et Sa ei viitsiks kuulata, vaid vahel ei suuda end ise avada.

matu. said...

Esiteks!
Ma olen juba pikemat aega mõelnud, et see küsimus on nii tühjaks jäänud, et tõsisema huvi korral tasub see kuidagi teisiti sõnastada. Siis võib inimesele tunne jääda, et sind tõesti huvitab.

Teiseks.
Siiraks küsimiseks tuleb leida ka õige koht ja aeg. Kui mingil seltskondlikul koosviibimisel seda teha, siis tõesti keegi vist end väga avama ei hakka.

Aga noh, mida ma ka tean. Mul läheb täitsa normaalselt, muidu ;)

rin said...

Nõustun täielikult. Olen isegi selle üle mitmeid kordi mõelnud.. ja ausalt kui keegi minult endalt sedasama küsib, siis on ka keeruline vastata :)

Anonymous said...

mõned aastad tagasi hakkas see küsimus mind VÄGA häirima, just selle sama asja pärast, et nii selgel küsimusel oli justkui üks kohustuslik vastusevariant. minu poolest võiks selliselt see küsimus üldse olemata olla. ja olin nii kimbatuses kui mult seda muudkui küsiti ja samas teadsin, et nad ootavad üht kindlat kõigile teada vastust. nagu valetaks (aegajalt) ja oleks iseloomutu korraga. raske oli see. aga kuidagi on selle teravus mu jaoks taas vaibunud. kuigi mõte jääb.