Sunday, May 11, 2008

Päikesetõus...palve

Rääkige, milline endast lugupidav mõistusega inimene magaks maha PÄIKESETÕUSU?

MINA!

Tavaliselt.

Täna, 11.05.2008, pühapäeval, emadepäeval, nelipühapäeval, ÜLEMAAILMSEL PALVEPÄEVAL otsustasin seda siiski mitte teha. Otsustasin tõusta kell 4.30 ja minna päiksetõusu tervitama. Palvega. Koos minuga oli seal veel 20 noort inimest, kes ei pidanud paljuks natuke oma uneajast Jumalale loovutama. Teate, ma ei kahetse ühtki sekundit sellest ajast, ma ei nuta taga oma uneminuteid ja ei taha tagasi saada neid tunde, mil ma olin üleval, kui oleksin võinud õndsat und magada. Jumal on väärt igat sekundit minu uneajast, kui saaksin, tahaksin ka need Temaga osaduses olles veeta. Kuigi esialgu pean tegema tööd selle kallal, et ärkveloldud sekundid, minutid, tunnid, päevad temale pühendada.

Jumal tahab meiega juttu ajada. Jumal igatseb olla meiega osaduses. Ta on meie ISSI, kes armastab meid nii-nii-nii palju. Mõnus teadmine.

*Inspireeritud: 11.05.2008 hommik*

No comments: