huvitav mõte

Vaatasin oma sõbranna pilte Orkutist. Näitan teile pilti, mis pani mind nüüd blogi kirjutama. Õigemini tema kommentaar selle pildi kohta. 

Selline pilt. Imeilus. Ja maailm  on imeilus. Aga tema kommenteeris: "Ma olin nagu Jumal. Juhtisin maailma, või noh, oleksin juhtinud, kuid ma olin liiga rahul, et midagi muutma hakata." Kristlane ta ei ole, see on ka vist selge, sest ükski kristlane end naljalt Jumalaga ei võrdle. Aga see lauseosa, et "olin liiga rahul, et midagi muutma hakata" pani mind mõtlema sellele, kuidas äkki mõnikord Jumal vaatab meie peale ja naeratab, sest ta on nii 

rahul.

Kindlasti ei ole see niimoodi kogu aeg, sest tahes-tahtmata inimene eksib ja teeb asju halvasti. 

Aga mõnikord suudame me siiski Jumala naeratama panna. Ja siis tuleb päike välja ka halva ilma korral.

*Inspireeritud: see pilt seal päris üleval*

Lapsemeelsus

Mul on üks sõbranna, kes kurtis, et saab varsti 18. "mai taha suureks saada:D," ütles ta (seletuseks: rääkisime MSNis, jätsin tema armsa fondi). "sis mai saagi roosasid pükse kanda ja mänguloomaga tududa ja lahedate pastakatega kirjutada. Ma pean teistele eeskujuks olema." Veider, kuidas mingisse vanusesse jõudes peab tõesti hakkama mõtlema, kuidas käituda, mida teha ja rääkida. Pead käituma oma vanusele vastavalt. Kui ikka juba 18 oled, siis võta mõistus pähe ja hakka korralikuks js mis iganes. Lapsemeelsete peale vaadatakse tihti viltu või kõrgilt.

Samas olen kristlasena kuulnud nii palju sellest, et usus peaks just lapsemeelne olemagi. Peaksime omama lapseusku. Natuke naiivitsema võib-olla, vähemalt mis puudutab usku. Sest tõesti on huvitav vaadata, et lastel on nii kerge kõike uskuda. Neil ei ole alust arvata, et keegi ajab neile mingit jama. Kui kuidagi on öeldud, siis nii tõenäoliselt ongi ja seda infot võib kõigile edasi rääkida. "Tead, mis mu issi mulle ütles?" "Kasvataja täna lasteaias rääkis..." "Suur poiss ütles, et..." Kui me oma usueluga jõuame kohta, kus tunneme, et oleme nüüd täiskasvanud ja peaksime hakkama ka nii käituma, siis soovitan järele mõelda, kas see ikka on vajalik... selles osas oleks ehk vaja mingit muud suhtumist. Tõsi on see, et eeskujuks peaksime tõesti olema. Nii kristlastele kui mittekristlastele. Küsimus on aga selles, kas peaksime sellepärast minetama lapsemeelsuse meie usus? Minu meelest on nii mõnus mõelda, et ükskõik kui vana ma ka olen (praegu ju veel noor, aga tulevikus siis), võin kujutada endale, et istun Jumala peopesas, et Ta teeb mulle pai, et Ta tahab mulle kalli teha ja ma võin Teda muuhulgas ka Issiks kutsuda. Ma arvan, et Jumala armastuse täielikuks mõistmiseks ei pea me õppima usuteadust. Väiksel lapsel on ju palju kergem uskuda, et Jumal armastab ja hoiab teda kui suurel inimesel. Ja ma arvan, et on põhjus, miks meid ikka Jumala lasteks nimetatakse, mitte ei tehta vahet Jumala lapsel ja Jumala täiskasvanud pojal või tütrel. 

*Inspireeritud: Jutuajamine ja mõttelend*

Minu Parim Sõber

Teate, nii palju on inimesi, keda ma võin nimetada oma sõpradeks, headeks sõpradeks, või isegi väga headeks sõpradeks. Aga minu Parimat Sõpra on siiski ainult üks. See, kellega ma olen otsustanud olla täiesti avameelne, keda täielikult usaldada ja kelle üle või kellega koos naerda :) 
Probleem on hetkel vaid üks - ta on Mehhikos. Pääääris kaugel. Ja teate seda mõtet, et sa ei pruugi enne aru saada, kui oluline keegi või miski on, kui teda enam ei ole? Minu Parim Sõber on küll veel olemas, aga ei ole seda võimalust, et ma teen talle kalli kui tahan või viskan mõne killu, et teda halval ajal naerma ajada või räägin lampidest asjadest näost näkku. Nüüd olen tõesti sellest puudust hakanud tundma. Aga ägedus on see, et nüüd olen hakanud hindama neid harvu hetki, mil saan temaga meili vahetada või MSNis juttu ajada või temalt tiguposti saada ning talle ka seda saata. Tigupost on mõnus. Proovige ka :)

Aga ühe sõnaga, tahtsin temast ka rääkida lihtsalt. Või noh, ta oma blogis ära mainida. Ja paluda, et kellel aega, tahtmist, motivatsiooni, siis võtke ta ka oma õhtupalvetesse. Tal oleks sellest väga hea meel.

Kadri - armastan ja ootan Sind koju! :)

*Inspireeritud: pretty obvious ;)*

Isa

On isadepäev. Ma võin olla õnnelik, sest mul on isa nii maa peal kui ka taevas! Taevasest isast olen ma siin blogis juba kirjutanud, kõik see, mis siin kirjas, on temaga seotud. Välja arvatud võib-olla need nuudlid ketšupiga. Aga see ei lähe arvesse ;)

Tahan rääkida oma maisest isast. Ta on üks imetabane inimene... ta sai endale 7 aasta jooksul 5 last ning siis, pärast 14 aastast pausi, otsustas ta koos oma naisega veel üks laps tekitada. 6 last. Eesti mõistes väga eriline saavutus. Ta on ka pastor, olnud kristlane kogu oma elu ning tõenäoliselt tänu sellele olen mina üldse olemas. Kohtus ta ju oma naise, minu emaga, kirikus ning noh, edasine on juba selge. Ja usun, et üsna oluline osa sellest, miks mina täna kristlane olen, ongi minu isa. Temaga koos oleme terve elu kirikus käinud ja tema mõtteid Jumalast oleme me korduvalt kuulnud (meie = luide lapsed). Ja kuigi see usk, mis mul on, ei ole enam kaugeltki lihtsalt mu vanemate usk, vaid minu jaoks päris isiklik asi, siis julgen ka selle eest anda tänu oma isale. 

Tahan temast veel rääkida, aga pean natuke mõtlema...

mõttepaus...

Ok, fun facts:

• Sündinud Pärnus
• Isa on hariduselt elektrik ja on sellel alal pikki aegu töötanud
  
• hakkas minu emaga käima, kui oli 27 (ema oli 16)
• abiellus minu emaga, kui oli 29 (ema oli 18)
• enne seda oli emal mõned ettekirjutused, mida ta kindlasti ei tahaks:

1. pastorist abikaasa
2. elukoht raplas
3. suur pere

• kui nad abiellusid, oli isa veel elektrik
• pärast seda sai temast pastor, kuigi seminari lõputöö on siiani lõpetamata
  
• 90ndate alguses kolis perekond Luide Raplasse, kus isa rajas koguduse
• 91. aastal sündis neil viies laps ning 2005. kuues.
• hetkel on isal käsil Tallinna Elava Kivi koguduse rajamine
• dirigeerib gospelkoor Living Stone'i
• On lõpetanud muusikakooli tšello erialal hindega "3", palvega, et ta enam sellega ei tegeleks
• on võtnud dirigeerimistunde. Õpetaja maksis talle, et sa seda teeks :)

Voh, ongi vist kõik, mida ma hetkel meenutada suudan. Kui kellelgi on veel mõni tore mõte minu isa kohta, või on mõnda fakti vaja parandada, palun anda teada! :)

Ainuke asi, mida veel oskan lisada on see, et armastan teda ja ta on üks sigavahva isa ;) Aa, ja see ka, et mulle teeb väga suures koguses rõõmu, kui isa südamest naerab. Seda nii sellepärast, et on ju hea, kui minu isa on rõõmus ja nii, aga see, kuidas ta naerab, on omaette klass ja üsna nakkav :)

*inspireeritud: Indrek Luide, minu armas issi*

meelespea

Täitsa huvitav on mõnikord teada saada, et keegi loeb su blogi. Keegi tuleb kuskil ja käsib juba veel midagi kirjutada või siis ütleb, et seal on äge pilt või küsib, mida ma millegagi mõtlen või siis tuletab meelde, et ma võtaksin aega Tema jaoks. Viimane oli suisa suurepärane, sest see meelespea tuli mul täpselt kesk kõige tihedamat MSNGmailOrkutFacebook nõiaringi!

Aitäh sulle! :)

Ja tarkusesõna: "Jumalal ei ole üldse vaja, et sa Piiblit loeks! See on sinu enda huvides!"

*Inspireeritud: meelespea MSNis kell pärast keskööd (Mariliis! Aega Tema jaoks!).*

väärt ...

Jeesus on väärt palju rohkem kui mina Talle anda suudan.

Ta tahab mulle anda palju rohkem kui mina väärt olen.

aitäh, Jeesus!

kaval...

The greatest trick the devil ever pulled was convincing the world he did not exist. And like that... he is gone. 

Mis on valesti?

Mariliisi päevaplaan:

Ärkamine

kooliminek

koolist tulek, kas siis koju või näiteks Otsa

Suur Hängimine arvuti taga

MSNGmailOrkutFacebook-MSNGmailOrkutFacebook-

MSNGmailOrkutFacebook-MSNGmailOrkutFacebook-

MSNGmailOrkutFacebook-MSNGmailOrkutFacebook-

MSNGmailOrkutFacebook-MSNGmailOrkutFacebook

Magama...

Hmm...

Miski on paigast ära...

Ärkan, olen väsinud...

Lähen kooli, olen väsinud, kopp on ees, magan terve tee Viimsisse...

Olen koolis, kopp on ees, midagi teha ei viitsi, vahepeal viskan mõne killu, klassiõed naeravad...

Tulen koolist, kopp on ees, tahaks magada, väsimus.

Ja nii ma hängingi arvutis, tegemata peaaegu ühtki kasulikku asja.

Ja siis lähen magama ning olles surmväsinult voodis vabandan Jumala ees, et Tema jaoks aega ei võtnud. Üritan mingit vabandust sõnastada, aga see on mõttetu, sest Tema näeb nagunii minu südamesse ning Ta näeb ka seda, kui väga ma tegelikult üritasin või tahtsin Tema jaoks aega võtta. Ta teab seda, et kui ma oleksin teinud vastava otsuse, siis oleksin midagigigi kaotamata võinud panna interneti/arvuti kinni ja võtta aega Tema jaoks. Aga ma ei teinud seda otsust. Ma pidevalt ei tee seda otsust. 

Igatahes. Hommepäev (!!!) ja mitte täna, koostan ma endale päevaplaani. OK, võib-olla teen seda täna. Panen sinna konkreetselt kirja, mis on vaja teha ja mis ajal ma seda teen. Distsipliin või mis iganes asi see ka oli. Seda igatahes hakkan arendama. Sõbrad, te võite ühineda! 

Ja Sõbrad! Infoks: Ükskõik, mida Sina oma ajaga teed, on Jumal ikka valmis oma aega Sulle pühendama. Sõbrad, otsime Jumalat, kuigi võib-olla ei oska öelda, mida see täpselt tähendab! Nagu ütles sõber Madis K, otsime Jumalat, mitte Tema ande! Ärme otsi, mida me veel Jumalalt välja saaks pressida, vaid otsime Teda ennast! Ja seda, mida meie Tema jaoks teha saaksime, ilma ennast sellega üle vindi ajamata (kui see lause nüüd kuidagigi loogiline oli, siis võid südames mulle plaksutada! :)

*inspireeritud: kuldnoka õhtu 06.011.2008*

inimesed

Mõtlesin, kui väga ma vajan inimesi enda ümber. 

Inimesi, kelle peale loota. 

Inimesi, kes tõstavad tuju. 

Inimesi, kes aitavad hädast välja. 

Inimesi, kelle jaoks olla olemas. 

Hämmastav on see, et siis, kui tunned, et oled üksi, 

saadab Jumal veel kellegi, 

kelle olemasolust võis enne olla ükskõik, 

aga enam ei ole, sest nüüd on see keegi See, kes Sind üleval hoiab!

Ja jälle on kõik hästi...

Jumal teeb kõik heaks.

Tõsi.

Inspiratsioon

Heebrea 11

Usust ja uskujatest muistsel ajal

¹Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade
tõendus.
²Selle kohta on ju esivanemad saanud tunnistuse.
³Usus me mõistame, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi,
nii et nägematust on sündinud nähtav.
⁴Usus tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, mille tõttu ta
sai tunnistuse, et tema on õige, kuna Jumal andis tema andide kohta
tunnistuse, ja usu kaudu ta räägib veel surnunagi.
⁵Usus võeti ära Eenok, et ta ei näeks surma, ja teda ei leitud
enam, sest Jumal oli ta ära võtnud. Aga juba enne, kui ta ära võeti, oli
ta saanud tunnistuse, et ta on olnud Jumalale meelepärane.
⁶Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb
Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga
neile, kes teda otsivad.
⁷Usu läbi sai Noa hoiatuse selle kohta, mida veel ei
olnud näha, ja ta ehitas jumalakartuses laeva oma pere päästmiseks;
ja selle kaudu ta mõistis süüdi maailma ja sai selle õiguse pärijaks,
mis tuleb usust.
⁸Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika,
mille ta pidi saama pärandiks, ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb.
⁹Usus ta asus elama tõotatud maale otsekui võõrsile, elades
telkides koos Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sellesama tõotuse kaaspärijad.
¹⁰Sest ta ootas kindlale alusele rajatud linna, mille meister ja ehitaja on Jumal.
¹¹Usus sai isegi Saara väe suguvõsa rajamiseks ja seda eakusest
hoolimata, sest ta pidas tõotajat ustavaks.
¹²Seepärast ka sündis sellest ühestainsast, pealegi mehejõu
kaotanud
mehest hulga poolest nii palju järglasi nagu tähti taevas ja nagu liiva
mere rannal, mida ei saa ära lugeda.
¹³Need kõik surid uskudes, saamata kätte tõotusi, vaid nähes ja
tervitades neid kaugelt. Ja nad tunnistasid end olevat võõrad ja
majalised maa peal.
¹⁴Kuid kes selliselt kõnelevad, annavad mõista, et nad otsivad
kodumaad.
¹⁵Kui nende meeles oleks olnud maa, kust nad olid välja läinud,
küllap neil oleks olnud aega pöörduda tagasi.
¹⁶Ent nüüd nad ihkavad paremat, see tähendab taevast kodumaad.
Seetõttu ei ole Jumalal nende pärast häbi lasta ennast hüüda nende
Jumalaks, kuna ta on valmistanud neile linna.
¹⁷Usus viis Aabraham, kui teda proovile pandi, ohvriks Iisaki;
tema, kes oli saanud tõotused, oli valmis ohverdama oma ainusündinu;
¹⁸tema, kellele oli öeldud: "Sinu sugu loetakse Iisakist."
¹⁹Sest ta arvestas, et Jumal võib ka surnuist üles äratada,
seepärast ta saigi tema tagasi ettetähenduseks.
²⁰Usus õnnistas Iisak ka Jaakobit ja Eesavit tulevaste asjade suhtes.
²¹Usus õnnistas surev Jaakob Joosepi mõlemat poega ja kummardas
Jumalat oma kepi najal.
²²Usus tuletas Joosep oma elu lõpul meelde Iisraeli laste
lahkumist ja andis käsu oma luude kohta.
²³Usus hoidsid Moosese vanemad pärast ta sündimist teda kolm kuud
varjul, sest nad nägid ta olevat ilusa lapse ega kartnud kuninga korraldust.
²⁴Usus keeldus Mooses, kui ta oli saanud suureks, laskmast end
nimetada vaarao tütre pojaks.
²⁵Ta eelistas pigem näha vaeva koos Jumala rahvaga kui üürikest
aega nautida pattu,
²⁶sest Egiptuse aaretest suuremaks rikkuseks pidas ta teotust
Kristuse pärast, sest ta tõstis oma silmad tasu poole.
²⁷Usus jättis ta maha Egiptuse, kartmata kuninga raevu, sest
otsekui nähes nähtamatut, püsis ta vaprana.
²⁸Usus toimetas ta paasat ja vere määrimist uksepiitadele, et
hukkaja ei puudutaks nende esikpoegi.
²⁹Usus läbisid nad Punase mere otsekui kuiva maa, ja kui egiptlased
püüdsid teha sedasama, siis nad uppusid.
³⁰Usus langesid Jeeriko müürid, kui seitse päeva oli käidud nende
ümber.
³¹Usus ei hukkunud hoor Raahab koos sõnakuulmatutega, sest ta
oli rahuga vastu võtnud salakuulajad.

³²Ja mida ma veel ütlen? Mul puudub aeg jutustada Gideonist,
Baarakist, Simsonist, Jeftast, Taavetist, Saamuelist ning prohvetitest,
³³kes usu läbi vallutasid kuningriike, mõistsid kohut, said
kätte tõotusi, sulgesid lõvide suud,
³⁴kustutasid tule väe, pääsesid pakku mõõgatera eest, said
nõtrusest tugevaks ja vägevaks sõjas, tõrjusid tagasi võõraste vaenuleere.
³⁵Naised said tagasi oma surnud ülestõusnutena. Ühed lasksid
end piinata surnuks, võtmata vastu pakutud vabadust, selleks et saada
paremat ülestõusmist.
³⁶Teised said kogeda pilkamist ja rooska ning ahelaid ja
vanglat.
³⁷Neid on kividega surnuks visatud, pooleks saetud, mõõgaga
hukatud, nad on lamba- ja kitsenahas käinud maad mööda ringi,
puuduses, viletsuses ja kurja kannatades.
³⁸Nemad, keda maailm ei olnud väärt, hulkusid ringi kõrbetes ja
mägedel ning varjasid end koobastes ja urgudes.
³⁹Ja kuigi nad kõik said oma usu läbi tunnistuse, ei
saanud nad kätte tõotust,
⁴⁰sest Jumal on midagi paremat näinud ette meile, nii et nemad
ilma meieta ei saaks täiuslikuks.

Mõttekilluke

"...poti ässast on vähe kasu, kui ärtu on trump..."

Ütle "EI"! Või ei?

Olen tundnud, et Jumal on mind mõne asjaga üsna palju valiku ette seadnud. Tundub, et Ta tahab õpetada mind mõnele asjale "ei" ütlema. Sest siiani ma ei ole osanud seda teha. Võib-olla ei ole lihtsalt tahtnud. Eriti asjad, mis puudutavad laulmist. Ma kohe ei suuda sundida ennast "ei" ütlema. Tundub, et aega ja tahtmist nagu on, et asjadega tegeleda, nii et miks siis ära öelda. 

Samas tunnen ka seda, kuidas enam ja enam on Jumal tahaplaanile jäänud. Üritan seda tagasi hoida, aga mitte piisavalt. Nii kerge on leida põhjust või tegevust, mis asendaks näiteks Piibli lugemise. Eriti kui mulle üldse eriti lugeda ei meeldi. Aga samas tahaks nagu alati, et Jumal mind aitaks. Kelle peale ma ikka loodan, kui mitte Tema peale. Enda? Ei-ei. Ma ju ei pea, kui mul on Suur Müügiautomaat. 

Tunnen, kuidas ma olen sellise suhtumisega üks kuni mitu korda Jumalale haiget teinud. 

Enam ei taha...

kohe üldse mitte.

Gospelkoor, heaoluühiskond, makrovõtted

On inimesi... ütleme, et üks kuni mitu, kes tahaksid minu kolpa ühe mõnusa pauguga rõõmustada, kui ma ütlen, et mul on väike armastus riigi vastu, mille nimi on Rootsi. Aga mida ma teha saan, kui seal lihtsalt on väga rõõmustav koht? Mitte kolbigi ei saa teha, nii et ei teegi. 

Rootsi = heaoluühiskond. Viimasel reisil (24.10.2008-04.11.2008) sain selle väitega väga tuttavaks ja leiutasime gospelkoori inimestega nii mõnegi põhjuse, miks see tõele vastab. 

Ma räägiks tegelikult natukene meie reisist üldiselt. Reisiks oli gospelkoor Living Stone'i kontserttuur Rootsi lõunaosas, linnakestes, mis seotud "Silla ehituse" projektiga. Eksjö (ööbimislinn), Nässjö, Ekenässjö, Vetlanda ja Vaggeryd'i linnades olid kontserdid ja lisaks käisime söömas Torpas, mida lihtsalt peab mainima, sest see on ka selle projektiga kaasatud ;) Kõikides linnades ootas meid ees soe vastuvõtt, fika, söögid ja veelkord fika fika fika. Enamuse ajast oli kõht täis ning tühja kõhu tunnet oli minul isiklikult vist kaks korda, mida on sellise pikkusega reisi kohta ikka üsna vähe. 

Andsime 5 kontsertit, millest neljal olid meil kõigil oma mikrofonid. Pean ütlema, et ikka väga mõnus on oma mikriga ja ainuke halb külg selle juures on see, et plaksutada ei saa eriti laulude ajal. Aga seda asendame nipsudega ;) Kontserditel oli üsna mitu inimest. Saalid ei ajanud küll üle ja kihiti ka inimesi sinna ei topitud, aga mina jäin rahvahulgaga rahule küll :) 

Iga kontsertiga üritasime järjest enam saada sellist meelsust, et me lihtsalt ei esineks vaid meist tuleks välja see rõõm, mis tuleb ülevalt. Et põhiline eesmärk oleks ikkagi ülistus, mitte esinemine. Jumal teab, kui palju see õnnestus, aga hea on sellist eesmärki silme ees hoida ja selle poole püüelda. 

Hommikuti ja õhtuti üritasime saada kogu grupi kokku, et võtta aega palveks ja muljetamiseks. See aeg oli minu arvates üsna vajalik ja kohati tundsin, et sellisest osadusest jäi suisa puudu. Hilisemal muljetamisel sain teada, et ma ei olnud mitte ainuke, kellel selline mõte oli. See pani natukene mõtlema, et missugune see meie õhkkond siis on, kui mitmel inimesel on see mõte, aga keegi ei taha/julge/viitsi/raatsi seda välja öelda. Aga seda siis üritame parandada järgmistel väljasõitudel, ma vähemalt loodan ja annan endast parima.

Aga tegelikult tundus, et õhkkond kõikide vahel oli väga hea. Inimesed, kes suures osas väga ei tunne teineteist said natuke targemaks teiste inimeste koha pealt ja isiksused said harjuda teistsugustega. Mõnus ju :)

Makrovõtted. Jees. See on minu vana uus vana uus armastus, mille ma siis enda jaoks taasavastasin selle toreda reisi ajal. Üsna mitu pilti, mis meie kaameraga tehti, on üsna kasutud, aga silmale ilusad ehk Liisu tegi palju lähivõtteid. Kusjuures kõige ägedam on see, et suutsin ka teisi nakatada selle sooviga selliseid pilte teha. Uhke :) 

Kui mul tuleb veel meelde mõni asi, mida kindlasti on vaja mainida, siis kirjutan uue sissekande. 

Seniks aga AIDAA ja kutsuge mind veel Rootsi (ja mujale ka! ;)

*Inspireeritud: mõnus aeg Rootsis*

Üks päev.

Parem on üks päev Jumala ligiolus, kui tuhat ükskõik, kus mujal. Klišee? Vaevalt.

Olen üha enam mõelnud selle peale, kui tõsi see on. 

Alati, kui on mingid ülistusõhtud või suured üritused ja ma tunnen, et Jumal on seal, tekib mul tahtmine seal olla nii kaua, kui vähegi võimalik. Tahaks lihtsalt visata pikali keset seda melu ja kuulata neid sõnu, mida inimesed Jumalale laulavad, ise neid mõttes kaasa lauldes. Või siis mitte mõttes, vaid kõvasti välja lauldes. 

Jumala ligiolu on üks mõnus koht. 
Peaks nüüd mõtlema välja mingi triki, kuidas seda pidevalt enda ümber kogeda. 

Jumal on ise ka üks suur Mõnus.

*inspireeritud: FFH "Better is One Day"*

Aeg.

Rääkisin Tiinaga, sain tema blogi aadressi. 

Lugesin. 

Ohhooo, minu mõtted siin kirjas ju! Osaliselt. Aga tema ei teadnud, et need minu mõtted on. 

Tuleb välja, et me oleme mõttekaaslased! :)

Üks teema, mida Tiina oma blogis puudutab, on see, kuidas Saatan saab ära kasutada meie soovi teenida Jumalat kõigega. Selle soovi kaudu jõuame me jälle selle punktini, kus Jumala teenimine saab olulisemaks, kui see, et olla Jumala endaga lähedases osaduses. Keegi olla öelnud, et "Võib-olla Jumal tahabki, et ma praegu rabelen!". Mina nimetan seda teise nimega kui Jumala tahe. Minu nimetus sellele on: alatu vale! Jumal ei taha mitte kunagi, et meie fookus kaoks temalt tema teenimisele või ükskõik millisele teisele vaba aja veetmise vormile. 

Jumal tahab olla minu ja sinu number 1 ja ta on valmis andma endast kõik, et selleks saada. 

Üks "aga" koht on see, et ta ei pressi ennast peale. Sealt läheb raskeks. Mina ja Sina, mu sõber, peame tegema selle otsuse panna Tema esimesele positsioonile. Ja kõik, mis veel olemas on võib tulla pärast Teda. 

Väljakutse.

*Inspireeritud: jutuajamine Tiinaga, jutuajamine Maxiga*

Avatud/Suletud

Et te teaks. Mariliis Luide on valmis tõenäoliselt igale teie küsimusele vastama. 

Olen seda siin viimaste päevade jooksul avastanud.

Ma olen üks lahtine uks, ma veel ei tea, kas see hakkab mulle kätte maksma või mitte..

Eks näis.

*Inspireeritud: jutuajamine Joonataniga*

Mercy me

Parandamatu laul-o-hoolik. :) 
Mercy me "Here Am I"

On the other side of the world 
She stands on the ocean shore 
Gazing at the heavens she wonders 
Is there something more 
Never been told the name of Jesus 
She turns and walks away 
What a shame 

Just across the street in your hometown 
Leaving from his nine to five 
Gazing down the road he wonders 
Is this all there is to life 
Never been told the name of Jesus 
He continues on his way 
What a shame 

CHORUS: 
Whom shall I send 
Who will go for me 
To the ends of the earth 
Who will rise up for the King 
Here am I send me 
Here am I send me 

Whether foreign land or neighbors 
Everyone's the same 
Searching for the answers 
That lie within your name 
I want to proclaim the name of Jesus 
In all I do and say 
Unashamed 
 

How beautiful are the feet of those who bring good news 
Proclaliming peace and your salvation

in this City...

Veel üks laul. Hillsongi punt laulis seda meiega Grace'l.

Chorus:

"Greater things have yet to come

Great things are still to be done

In this city"

Taaskord üks laul, mis mulle on hinge läinud. Minu arvamus sellest laulust: see peaks olema Eesti kristlaste tunnuslaul. Meie, ülisekulaarse riigi kohta käib see väga hästi. Tõesti. 

Lisaks on see lihtsalt üks sigahea laul ;)

*Inspireeritud: Chris Tomlin: God Of This City"

Grace 2008...

... on nüüd läbi. Tore oli. 

Ma ei saa öelda, et oli midagi elumuutvat, aga ma sain üsna mitu head kogemust sellest. 

Ma tahaksin sellest nii palju rääkida, aga veel ei oska. Äkki tuleb kunagi hiljem midagi, mida öelda. 

Lootus on... :)

*Inspireeritud: Grace 2008*

By grace...

Jumala armust oleme me siin. 

Usute?

Jah, nii on!

Aamen.