Raha stuff

Ma ei tea, miks ma sellest praegu kirjutan, aga miks ka mitte.
Raha teema.
Ja mu mõte on selles, et naljakas, et kui praegu on arvel ütleme 3€ siis tundub, et seda raha on täpselt sama palju kui siis, kui oli 3.- . Mõtled, et oi jura, kitsas käes, midagi ei saa osta. Kui on 50€, tundub, et no natuke on, aga ikka suhteliselt vähe, nagu 50 kroonigi tundus. Ainult, et vahe on tegelikult 15 kordne. See on veider, kas pole. Veider värk.

Anywhooooo.

See on kõik.

Sellised mõtted kogunevad Liisul mitme kuuga. ;)

Minu blooooog

Tegin endale uue ingliskeelse blogi, mõtlesin et kui tuleb mõte ingliskeeles siis kirjutan sinna, kui eesti keeles siis siia. Aga nagu näha siis pole siia juba ammu midagi ilmunud.

Aga kes tahab - liisuthinks.blogspot.com

Armastust on vähe

Kallis kaaskristlane, kes sa räägid geidest ja ütled, et nad on rõvedad, värdjad, friigid, nad võiksid ennast maha lasta, põlema panna, oksa tõmmata või muul viisil ära tappa - häbi sulle. 
Kallis kaaskristlane, kes sa räägid oma kogudusekaaslastest taga, ussitad, pussitad, susserdad, samal ajal ehk teeseldes naeratust ja soovides sellele samale inimesele õnnistust - häbi sulle. 
Kallis kaaskristlane, kes sa teenid Jumalat ainult pühapäeviti ja jah, vahel ka nädala sees kodugrupis, noortekal, palvekal või muul pühal üritusel, aga muul ajal jood, suitsetad, laaberdad, vannud, või lihtsalt ei hooli, ning siis nendel pühadel päevadel palvetad püha näoga kõikide nende eest, kes elavad tegelikult samasugust elu nagu sina, v.a kiriku osa, ja tunned neile kaasa, et nad on sinust ikka nii palju halvemad - häbi sulle. 
Kallis kaaskristlane, kes sa eirad Jeesuse suurimat käsku, armastada üksteist - häbi sulle. 

Kas Jeesus ütles, et armastage kõiki, välja arvatud juhul kui nad on homoseksuaalsed, poliitikud, mittekristlased, halvad kristlased, valest rahvusest, soost või rassist, vale elukutse peal, vaesed, liiga rikkad või lihtsalt teistsugused kui teie? Eip. 
Jeesus ütles (Jh 13:34): "Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!"
Jeesus ütles (Mt 22:37-39): "Jeesus vastas talle: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!"
Jeesus ütles (Mt 5:22): Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma venna peale vihastab, peab minema kohtu alla, kes aga oma vennale ütleb: „Tola!”, peab minema ülemkohtu alla, kes aga ütleb: „Sina jäle!”, peab minema tulepõrgusse. 
Jeesus ütles (Jh 13:35): "Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.” 
Piibel ütleb (1 Jh 4:19): "Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud."
Ja lõpuks ütleb Piibel (Mi 6:8): "Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?"

Jeesus on andnud meile teada, mis on hea. Inimesed, mulle tundub, on lihtsalt natukene põmmpead. 

Me oleme katki.

Mõnikord juhtub asju, või lihtsalt kuuled asjadest, mis panevad nagu perspektiivi kas jälle paika või lihtsalt.. nihutavad kuskile suunda. 

Kui kuuled, kuidas Jumal on kellegi elus tööd teinud või tööd tegemas.. kui näed, kui väga keegi vajab Jumalat. Suurte muredega. Kui kellelgi armsal on raske, kui uksed on suletud, kui peas on väga konkreetsed suitsiidsed mõtted, kui halvad asjad tekitavad sõltuvust, kui vaimsed asjad rõhuvad. Ma ei mõtle siin seda, et lastel Aafrikas ja kus iganes veel on raske. Ma mõtlen seda, kui inimesed minu ümber, kes päevast päeva naeratavad, kes tunduvad rõõmsad, kellel kõik justkui tundub paigas olevat, üks hetk hoopis vajuvad kokku, murduvad, võtavad maski eest, kui Jumal murrab läbi nende ümber ehitatud seinte ja müüride ja saab nad kätte. Tõeliselt saab kätte, mitte lihtsalt, et oleme koos kristlased. Murrab läbi, saab kätte, võtab kinni, hoiab kinni, seob kinni. Heas mõttes seob kinni - õmbleb kinni haavad, mis ammu õmblust vajavad, tõmbab lahti õmblused, mis on valesti tehtud ja teeb nad uuesti, teeb nii, et armi ka ei jää. 

See on midagi võimsat, kui sellised asjad juhtuvad. Ainuke põhjus, miks me ei näe neid tihti juhtumas, on see, et me ei lase Jumalat endale lähedale. Nagu ... valusalt lähedale. Kui me kardame kuulata, mis tal on öelda, sest tihtipeale see ei ole midagi, mida me tahame kuulda. Aga Jumal ei ole selline, kes lihtsalt ütleb, et see, see ja see on valesti. Ta ütleb, et 'kallis laps, siin on midagi, millega me peaksime tegelema - ma aitan sind, ma hoian sind, ma juhatan sind, ma armastan sind, ma tahan, et sa oleksid õnnelik ja usu mind - sa oled õnnelik, kui me sellega lõpetanud oleme.'

Paneb küll mõtlema, et seda kallist Isa tahaks lähemalt tunda ja rohkem kuulda. 

2012

2012 jäi seljataha. Sinna, kus on mälestused ja tehtud teod. Sinna, kus on jäänud 2011-1991 koos kõigega, mis neis mu jaoks peitus. Kõik möödunud õppetunnid, kõik naerud, kõik nutud, kõik rõõm, kogu kurbus ja pettumus, kõik õnnestumised ja ebaõnnestumised, need kõik on seal ... seljataga. 

Helistasin aasta viimasel päeval oma Tartu vennale, Andrusele, ja küsisin, mis olid tema jaoks möödunud aastast 3 eredaimat sündmust. Ja nagu arvata võis, tal võttis ikka aega ja vaeva, et need 3 sündmust meelde tuletada või teiste seast esile tõsta. Mina alati uue aasta alguses või eelmise lõpus mõtlen, et mida ma üldse esimesel poolaastal tegin... Mis on naljakas, sest see ongi ju just see aeg, kui ma annan lubadusi ja mõtlen, mis kõik nüüd hakkab... ja siis lihtsalt... ununeb kõik... Uus aasta annab jälle võimaluse mõelda, mis oli ja mis on ja mis tuleb.

Minu valik on nüüd, mida ma võtan endaga kaasa uude aastasse ja millele jään heldimusega tagasi vaatama. Arvata võib, et on palju neid asju, mida ma mõtlesin, et okei, uuest aastast hakkan korralikult... uuest aastast hakkan paremini... uuest aastast hakkan uuesti... uuest aastast.
Mis tegelikult uuest aastast saab - Jumal teab. Tahaks, et sel aastal, Jumala aastal 2013, oleks rohkelt asju, mida aasta lõppedes meenutada ja mille kohta öelda, et Jumal tegi mu elus ägedaid asju.
Mina olen põnevil.
Bring it on! :)

"Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust." Jeremija 29:11

Jumal annab.

Mul oli eile nii, et mina õppisin kontrolltööks. Aga mu aju oli kuskil mujal, nii et ma ei suutnud eriti keskenduda ja midagi ei jäänud meelde. Siis mina mõtlesin, et mõned inimesed on öelnud, et kui on selliselt raske, siis on hea võtta korraks aeg maha, palvetada ja lugeda midagi Piiblist. 

Mul tuli ka siis meelde, et ma ei olnud lugenud eilse päeva kirjakohta selle piiblilugemise plaani järgi mis mul on. Võtsin selle siis ette ja Jumal tegi jälle rõõmu - kirjakoht, mis seal oli, oli Jaakobuse 1:5-8. 

Viies salm on "juhuslikult" selline:

"But if any of you lacks wisdom, let him ask of God, who gives to all men generously and without reproach, and it will be given to him."

Ooh... :)

:)

I know I did. 

:)

Jumala usaldamine

Ma ei tea kuidas teile tundub, aga mulle tundub, et tavaliselt, kui inimesed ütlevad, et neil on elus praegu periood, kus nad õpivad Jumalat usaldama, siis sellega ei kaasne väga suured rõõmuhõisked. Tavaliselt käivad sellega kaasas raskused ja katsumused. Mul oli ka just. Seoses Tartu GLS bändiga - jätsin kõik asjad sellega seoses üsna viimasele hetkele ja tundsin, et ma olen väga suures jamas, millest ma ise mingitmoodi välja ei roni. 

Palvetasin, et Jumal aitaks ja juhataks õigete inimesteni ... ja ilmselgelt just seda Ta tegigi. Pärast seda kui olin üsna suures paanikas palvetanud ja magama läinud, siis sain hommikul sellise kirjakoha: 

(Psalm 71:1-6 NIV)

In you,  Lord , I have taken refuge; let me never be put to shame.    In your righteousness, rescue me and deliver me; turn your ear to me and save me.    Be my rock of refuge, to which I can always go; give the command to save me, for you are my rock and my fortress.    Deliver me, my God, from the hand of the wicked, from the grasp of those who are evil and cruel.    For you have been my hope, Sovereign  Lord , my confidence since my youth.    From birth I have relied on you; you brought me forth from my mother’s womb. I will ever praise you.

Võib-olla bändi kokkupanemine ei ole nii hull asi, et ma peaksin paluma päästet kurjast ja nii, aga kui ma lugesin seda kirjakohta tol hommikul, siis ma ei osanudki nagu muud öelda kui woowww, aitäh, Jumal. Nii õigel ajal nii õige kirjakoht ja tõotus. Minu palve. 

Jumala usaldamine ongi tegelikult lihtne, tuleb lihtsalt lõpetada paanitsemine ja vaadata, kuhu Ta juhib. Kuulata... päriselt kuulata, mis Ta räägib. 

Nii hea. 

Ja Anthony on täielik õnnistus. Kõikidele teadmiseks!

Das Piibel

Hakkasin mina täna siis jälle lugema seda... noh, Piiblit. 

Lugesin saja kolmekümne üheksandat psalmi. 

Tõstku käsi usklik inimene, kes ei ole seda kirjakohta lugenud vähemalt ühe korra. 

Ahah, keegi ei tõsta kätt jah, selge selge. 

Mul on selle kirjakohaga selline teema, et iga. üksik. kord. kui ma seda loen, mõtlen, et oioioi, see on ikka väga fantastiline kirjakoht.

Täna lugesin seda hommikul kohe pärast ärkamist. 

Ja no ... ma ei tea, mis oleks veel parem algus päevale. 

Olgu, homme selgub, kas on midagi paremat, sest homme on juba uued tuuled.

Aga... 

NIV tõlkes on see peatükk selline (jätan omavoliliselt välja salmid 19-22): 

You have searched me, Lord, and you know me. You know when I sit and when I rise; you perceive my thoughts from afar. You discern my going out and my lying down; you are familiar with all my ways. Before a word is on my tongue, you, Lord, know it completely. 

You hem me in behind and before, and you lay your hand upon me. Such knowledge is too wonderful for me, too lofty for me to attain. 

Where can I go from your Spirit? Where can I flee from your presence? If I go up to the heavens, you are there; if I make my bed in the depths, you are there. If I rise on the wings of the dawn, if I settle on the far side of the sea, even there your hand will guide me, your right hand will hold me fast. If I say, "Surely the darkness will hide me and the light become night around me," even the darkness will not be dark to you; the night will shine like the day, for darkness is as light to you.

For you created my inmost being; you knit me together in my mother's womb. I praise you because I am fearfully and wonderfully made; your works are wonderful, I know that full well. My frame was not hidden from you when I was made in the secret place, when I was woven together in the depths of the earth. Your eyes saw my unformed body; all the days ordained for me were written in your book before one of them came to be. 

How precious to me are your thoughts, God! How vast is the sum of them! Were I to count them, they would outnumber the grains of sand - when I awake, I am still with you. 

Search me, God, and know my heart; test me and know my anxious thoughts. See if there is any offensive way in me, and lead me in the way everlasting.

Ohhhhhh .... 

Sellele anti lisaks lugeda veel minu pikaaegsed lemmiksalmid Pauluse kirjast roomlastele kaheksandast peatükist: 

For I am convinced that neither death nor life, neither angels nor demons, neither the present nor the future, nor any powers, neither height nor depth, nor anything else in all creation, will be able to separate us from the love of God that is in Christ Jesus our Lord. 

Jumala sõna. See on imeline. 

See devotional programm ütles tänaseks nii - Choose to enjoy Him all day long. 

:)

Suurim käsk

Viimasel ajal on mu peas keerelnud mõtted Jeesuse suurima käsu kohta. Armastada Issandat täiega. Panna ta esimeseks kõiges. Olen just mõelnud, kas ma siis olen sellega hakkama saanud või kuidas mul sellega läheb. See on lihtsalt käinud mul peas ja ma olen mõelnud, et peaks ikka seda silmas pidama. 

Ja nüüd eelmise kahe päeva jooksul olen kolmest erinevast kohast kuulnud just selle sama käsu kohta. Eile kirikus rääkis sellest Tarvo, õhtul kuulasin ühte Mike Pilavachi jutlust, kus seda kõvasti mainiti ning täna alustasin ühe piiblilugemise programmiga, kus esimese päeva teema on just see sama. 

Armasta Issandat, oma Jumalat kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest. Mitte et armasta teda natukene. Kui aega üle jääb. Vaid kõigega mis sa oled, kõigega mis sul on - see kõik on ju temalt tulnudki. Tunnen, et mu prioriteedid on ikka ja jälle paigast ära vajunud. Jälle on aeg ennast tagasi rajale ajada. Jälle on aeg lubada, et NÜÜD on kõik teisiti ja NÜÜD ma saan hakkama. Tõde on aga see, et ise ma olengi ikka ja jälle see viimane hädapätakas, kes hakkab suure hurraaga korralikuks ja mõne päevaga vajub tagasi sissekäidud mugavale lihtsale rajale. Tuleb koos Jumalaga otsast lõpuni seda teed käia. Teadlikult panna ta esimesele kohale, teadlikult tuua ohvreid selle nimel, et see nii jääks. Ohverdada hommikusi unetunde, mõnikord loobuda vestlusest sõbraga selleks, et vestelda Jeesusega - oma esimese armastusega. 

5. Moosese 6:4-6 ütleb:

Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!

Ah ma jälle hakkan kirjutama mingit head mõtet, mis mu enda südant nõnna täidab, aga kui kirja panemiseks läheb, jääb sellest järele mingi mula. Mis seal ikka, loen parem piiblit edasi. ;)

Vana mees bussikas

Millalgi tegin endale telefoni märkme - vana mees bussikas. 

Mõtlesin, et kirjutan blogisse ühest loost ja mõttest, mis sellega kaasnes, aga siis unustasin ära. See oli umbes 2 nädalat tagasi.

Ootasin siis mina bussipeatuses trollibussi. Kuna oli pisut vihmane-tuuline, siis läksin katuse alla peitu. Katuse all oli peale minu veel üks vana pahura olemisega mees, kellel olid seljas natuke räbalad riided ja kes ei olnud aroomi mõttes kõige meeldivam. Ei midagi hullu, aga ma oma uhkuses siiski mõtlesin, et pigem on hea distantsi hoida ja pilku vältida. 

Sinna samma bussipeatusesse tuli üks armas poiss. Kuskil 10-11-aastane, ma pakuks. Tuli ja istus potsti maha selle mehe kõrvale ja kindlasti oma pool minutit kuni minut vaatas oma siiraste silmadega talle otsa, üritades ta pilku püüda, et talle oma soe naeratus edasi anda. Mees ei pannud seda tähele ja vaatas ikka asfalti oma ees, mis tundus palju põnevam. Mingi aeg tundus, et see poiss siis loobus ja vaatas teisele poole, aga paari sekundi pärast asus jälle mehe pilku püüdma. Ja siis tuli troll.

Väike žest väikselt poisilt, minu päev oli korda läinud. Tundus, et see poiss on õigesti aru saanud, kuidas elu käib. Kui keegi mossitab, toriseb, on pahur, siis ei ole minu asi talle vastu mossitada ja toriseda, vaid naeratada ja anda oma soojust. Kui minul on naeratus ja temal on kulm kortsus, siis on suur võimalus, et kui me kokku satume, siis ühele jääb teisest midagi külge - ma tahan teha nii, et minu naeratus jääb talle külge, mitte vastupidi. 

Ah mina ei tea, kas mul pointi ka oli. See liigutas, igatahes.

No tsekkige naeratust.... kaunis. :)

(pic by the Ulli Luide)

igatsus

ma vist olen varem ka kirjutanud igatsuse teemal.

aga praegu on jälle see tunne, et ma igatsen midagi.. just nimelt 'midagi', mitte kedagi... ma arvan.

tundsin südames seda igatsuse tunnet ja mõtlesin kõigi nende inimeste peale, kellest ma puudust tunnen ja mõtlesin hetkeks, et see ongi see.. aga ei. see on midagi muud (ka).

tahaksin minna ja asuda Issanda kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Issanda leebust ja mõtiskleda tema templis. (psalm 27:4)

lihtsalt... istuda ja mõtiskleda.

istuda.

ja mõtiskleda.

Ulli kuule...

Sinu juures oli jälle täiega tore. Alati on. Aitäh! :) 

Mäletad, mis oli viimane asi, mis Sa mulle ütlesid, enne kui Sa Bossega läbi tuule ja tormi ja äikese bussipeatusest kodu poole jooksma hakkasid? Okei, 'Tsauu!!' oli viimane. Aga enne seda oli vist - 'ära siis jala koju mine!' Ma vist ei vastanud sellele, et okei ma ei lähe? 

Sest noh... ma läksin. 

Vaatasin peatuses kella... 10 minutit vaja oodata peatuses katuse all, kus on umbes 400 inimest (ilmselge liialdus, ma tean). Tuul puhub ja vesi pritsib näkku. Võiks siis juba ju täiega. Ja hakkasingi minema. Esimesed 10 sekundit ja ma olin läbimärg. Ausõna. Ujudeski ei saa nii märjaks. Aga naeratus oli näol. Laulsin 'I'm Singing In The Rain' ja naeratasin, sest mõnus oli. Tänasin Jumalat selle ilma eest, sest see oli tõesti tõesti mõnus. Laulsin kõva häälega seda, mis pähe ja südamesse tuli, ja nii hea oli, sest ma võisin laulda täiesti kõrist nii kuidas tuli ja ma teadsin, et ei ole mark, sest ma olen ainuke hullupea, kes selle ilmaga sellises kohas jalutab! 

Täielik õnnistus oli see jalutuskäik. 

Kodus sain minna ja lirtsudes vannituppa astuda ning oma elu mõnusaima duši võtta. Riided ja jalanõud vist kuivavad märtsikuuni. 

Nüüd üks hea soe Chai Latte, soojad sokid ja riided, natuke mõnusat muusikat ja küünlavalgust, natuke jutustamist kalli(te) inimes(t)ega ning ongi õhtu korras. 

Aitäh, Ull. :)

Aitäh, Jeesus, et annad selliseid toredaid aegu :)

The stuff about the stuff.

Whatever you do, work at it with all of your heart, as working for the Lord, not for men. 

Colossians 3:23

Mida te iial teete, seda tehke kogu hingest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele.

Kolossa 3:23

Eile, enne kui ma hakkasin minema inimesi teenindama, rääkisin oma kalli sõbraga ja ta saatis mulle selle kirjakoha. See on üks neist kirjakohtadest, mida ma olen lugenud ja kuulnud sadu kordi ja mis ometigi iga kord panevad jälle mõtlema, et kuidas seda siis oma ellu rakendada. Kandsin seda kirjakohta endaga kaasas terve päev ja ma pean ütlema, et tööpäev möödus lihtsalt... suurepäraselt. Tüdruk, kellega ma seal koos olin, oli päris tihti ärritunud, kuna meil said päris paljud asjad otsa ja kliendi jaoks ju oleme meie süüdlased. Aga mind kuidagi ei morjendanud. Iga uus klient sai uue naeratuse ja minu parima teeninduse osaliseks. Ja iga kord, kui töökaaslane millegipärast ärritus, ma põhimõtteliselt lihtsalt naersin ja kinnitasin, et pole ju hullu midagi. Ja tundus, et lõpuks jäi talle ka külge. 

Nii tore oli. Tuju oli hea terve aeg ja veel õhtul ka. 

Soovitan.

Happy

Nii põnev elu on. 

Täna õhtul vb kirjutan rohkem, sest ma vb tean siis rohkem.

Aga ma olen hästi õnnelik. 

Jumal on suurepärane. 

Tsitaadihetk

"Elu ongi lihtne tegelt. Noh, kui sa kõnnid otse ja õiges suunas:)"

Sounds easy enough... 

Wooowww

Teate seda tunnet, kui on vahepeal väike paanika, kui mõtled, et igast asju on vaja teha,

aga ei tea kas jõuab?

Ma tean ka...

vast jõuab.

Tänu

Olen tänulik.

Abi eest.

Töö eest.

Ilma eest.

Pere eest.

Rahu eest.

Kodu eest.

Sõbra eest.

Rõõmu eest.

Kontori eest.

Muusika eest.

Armastuse eest.

Kontorirahva eest.

Selle eest, et vahel taipan olla tänulik.

__________________________________

Heartbeati avatseremooniani on jäänud 6 päeva.

Aeg olla tänulik.

You Make Beautiful Things

Oeh, tahaks jälle kirjutada, kuidas Jumal ilu teeb, ja kuidas kõik on nii ilus. 

Aga ma ju alles tegin seda. 

Kuulasin jälle üle pika aja Gungori "Beautiful Things" laulu ja ma olen endiselt sellest loost väga... sisse võetud. Mulle meeldib kõik selle laulu juures. 

Viis... 

Ülesehitus...

Sõnad...

All around hope is springing up from this old ground. Out of chaos, life is being found in You.

You make beautiful things, you make beautiful things out of the dust. 

You make beautiful things, you make beautiful things out of us.

Ahh ilus. 

Elu on praegu põnev. Inimesed küsivad minult, mis saab siis, kui Heartbeat läbi on.. Minu aus vastus - pole aimugi. Tegin avaldused Tallinna (romaani keeled ja kultuur) ja Tartu (romanistika) ülikoolidesse prantsuse keele suunadele ja Tallinnas ka inglise keele ja kultuuri peale. Tallinnas on seis praegu nii, et inglise keel on täiesti välistatud - olen 23. kohal, tasuta kohti on 14. Tartus on tasuta kohti 20, olen 13 kohal ja Tallinnas tasuta kohti 9, olen 4. Aga aega veel poolteist nädalat, nii et eks näis, kuidas sellega saab. Tegelen ka avaldusega, et minna USAsse interniks, ootan soovituskirju. Põnevad ajad on. Jälle.

Hetkel aga - Heartbeat Tallinn 2012.
Keeps me busy.
I'm loving it.

Google Images esimene vaste sõnale 'beautiful'

Stuff Christians like #77

Offering a safe approach to life.

Erwin McManus, an author and minister at Mosaic in California, has this theory that second generation Christians leave the church because they’re offered a boring faith. The life their parents offer them with God is dull and monotonous and vanilla. Whereas the world is seen as fun and wild and an adventure. I think he’s right. Somewhere along the way Christianity turned into the “safe approach” to life. What was once wild and free and raw in the Bible became kind of domesticated. Look at the biggest Christian radio station in Atlanta. Their motto is “Safe for the whole family.” They don’t focus on the quality of the music or the enjoyment you’ll get from listening to the station. They just tell you that if you listen, everything will be safe. I don’t want my faith to be that way and I don’t think God does either. Love is a dangerous idea. Grace is a dangerous idea. Forgiveness is the kind of idea that will mess your life up, for the better, but there’s nothing safe about loving your enemy. That’s what I want for my life. Let’s not be safe. Let’s be real and raw and alive.


http://www.jonacuff.com/stuffchristianslike/2009/03/500-lists/